Kevadest

Jah, kevad on lõpuks saabunud. Seda on aru saada sellest, et lumi on läinud ja punkri ette rohu sisse on tekkinud kollased lilled. Ja Ülemiste järve pealt sulas jää ära ja kuu peegeldub öösiti vee peal.

Veel on kevade tulek aru saada sellest, et mul on täielik siiber varude pakkimisest.
Puhtast laiskusest ma jätan tandemite varud alati viimaseks, sest need on jube suured.
See on viga muidugi. Nüüdseks on viitsimine täitsa otsas, aga mis te arvate, kesse pakib tandemi varusid igal jumala õhtul??

Ja seoses kevadega on mul vist tekkinud miski vitamiinipuudus. Igatahes kui muidu tuukri tavaline toiduteemaline mõte kõlab umbes niimoodi: Hmm, kui nüüd läheks ja sööks ühe Suure Liha Tüki?? siis nüüd viimasel ajal kõlab see umbes niimoodi: Hmm, kui nüüd läheks ja sööks ühe suure taldrikutäie lillkapsast??

Probleem on aga selles, et siin tehase sööklas pakutavates toitudes on köögiviljade osakaal suht nadi. Ma olen mitu aastat üritanud siin selgitustööd teha, kuidas toidu juurde peaks ikka köögivilju kah pakkuma. Paraku minu edu selles osas on olnud väga lühiajaline, miski kord kuus on siin köögivilju näha olnud. Etsiis jah, kuna ma olen pidanud lõpuks tunnistama, et minu ja söökla rahva arusaam lõunasöögist ei ole ühildatav, siis nüüd on asi niimoodi, et ma võtan lõunasöögi kõrvale köögiviljad karbiga kaasa:) Ja siin on juba fännklubi tekkinud, kes hea meelega tahaks minu köögiviljad pintslisse pista. Vaat kui varsti panen söökla kõrvale on köögiviljaputka püsti:)

Ja siis veel järgmine kevade tundemärk on see, et tahaks muudkui hüpata ja jitsi teha koguaeg ja tööd teha enam ei viitsi. Käisin ükspäev baaskursusega maadlemas, tegime single legi, see oli väga lahe. Sellist asja ma pole enne väga näinud, et kui ikka krahmad jalast kinni ja lahti ei lase, siis see jalg jääbki sulle kätte ja saabki takedowni tehtud:) Vahel ikka peab algajatega ka maadlema, ausalt. Ron lubas kah nüüd suve poole rohkem maadlust õpetada, see on väga rõõmustav. Muidugi ei tea, mis pärast seda saab, kui ta on lennukist välja hüpanud - äkki tuleb posttraumaatiline stress ja hakkab maadluse õpetamise asemel purjus peaga tänaval inimesi peksma? Tundub tõenäoline.

Ja siis muidugi selge kevade tundemärk on see, et nõud on jälle pesemata. (See on kõigi muude aastaaegade tundemärk ka:) Aga kevad on ju ikkagi elu tärkamise aastaaeg, äkki nüüd töötab see strateegia, et kui piisavalt kaua oodata, siis tekib nõude peale fauna ja siis karjud "KÕTT!" - fauna jookseb hirmuga minema ja nõud ongi puhtad. Igatahes ma panen oma lootused sellele plaanile.

Update

Niisiis,
viimane postitus oli juba tükk aega tagasi ja käsitles seda, kuidas tuukril on kole palju tööd ja jube köha.

Noh, tegelikult on asjad paranenud.
Töö sai tehtud, audiitor läks minema ja enam tagasi ei tule, great success!!:P Nagu kurja vaimu oleks majast välja saanud, ausalt. Ja köha kah nagu hakkab vaikselt taanduma, täna öösel sai juba magada isegi.

Põhimõtteliselt siis eelmine nädal töötas niimoodi:
Tuuker öösel ei maga, vaid tegeleb köhimisega koguaeg. Hommikul vara tuuker tõuseb üles, joob pool liitrit musta kohvi ja läheb tööle. Tööjuures lisaks audiitori kantseldamisele siis pool päevast kulub köhimise ja teine pool kohvijoomise peale. Õhtul kella 11 paiku tuuker jõuab koju, joob veel ühe kohvi ja läheb magama. Ja siis jälle otsast peale, vt. punkt 1.

Praeguseks on siis asjad jõudnud niikaugele, et minust on saanud kohvinarkomaan ja krt hirmsasti tahaks juba kedagi kägistada, urr urr!!


Muuseas, seoses ärilõunatega olen kogunud mitu näpunäidet gurmaanidele:
- Troikas ära söö lambakarreed. See maitseb nagu lambaliha ketšupiga. Üldsegi söö parem eelroogi, pelmeenid näiteks on head.
- Maikrahvis söö metsaseenesuppi toorjuustuga. Lambakarree ja sisefilee on söödavad, aga mitte üle harju keskmise.
- Olde Hansas söö kindlasti põdra sisefileed metsaseenekastmega. See ei ole normaalne, kui hea see asi on. Pärast selle sisefilee söömist mul tekkis mõte, kas ma peaks äkki miskile kokkamiskursusele minema, sellise sisefilee pärast ma oleks küll juba nõus oma aega panustama.

Langevarjuklubi korduskoolitus sai kah peetud. Paari nädala pärast hakkame hüppama, jiihaa!:) Ron lubas ka tulla. Ja Helin lubas ka siis tulla, kui Ron tuleb:) Et noh vaataks, kas Ron julgeb välja hüpata või mitte? This is the question:)

Rubriigist Tuuker ja Kuri Saatus, vol tuhat

Minule see Eesti kliima enam ei sobi.
Hääl on enam-vähem tagasi, aga selle asemele on tulnud nii jube köha, et kõrval olevad inimesed hirmuga põgenevad - või siis uurivad murelikult, ega ma äkki surema ei hakka.

Etsiis trenni pole saanud, selle asemel joon siin ingveriteed ja teen tööd koguaeg. (Siinkohal tahaks veel ütleda paar sooja sõna ühe suurfirma, nende Exceli tabelite ja audiitorite kohta).

Selge kimura-puudus on juba tuvastatud. Ja tulev nädal on tööl selline, et ega trenni ei jõuakski, isegi kui köhast lahti saaks. Tsiteerides Sarah`t Inglismaalt, kes märkas aluspükste väel ringi patseerivat prantslast:
THIS IS NOT OK!!

Rubriigist Tuuker ja Kuri Saatus

For the record - mulle üldse ei meeldi ainult bürokraatia pärast asju teha. Eriti kui see tegemine võtab palju aega. Krdi sakslased.

Tagatipuks on mind tabanud miski kevadine külmetus, mistõttu ma eile hommikul avastasin, et minu juurest on lahkunud hääl. Hääl tuli küll pikapeale tagasi, aga no ei tea, kui kauaks seda on.

Kuna teatavasti inimese tuju parandamiseks pole paremat asja kui paar kimurat, siis läksin jätkukursusele kimurajahile.

Jahi võib lugeda edukaks, päris mitu kimurat sain kätte. Mõni oli isegi täitsa nähtamatu. Üks tüüp tuli veel pärast täpsemalt uurima, et kust see kimura ikka niimoodi tuli:) Aga seal ei olnudki mingit set-up`i - lihtsalt järsku oli näha, et kimura on kodus, ja oli enne tehtud, kui arugi sai.

Lisaks sain harjutada backi võtmist ja vastase vastu matti laiaks litsumist. Tuli välja isegi, v.a. Roni peal. Edasi oleks vast vaja harjutada backi hoidmist ja backist kägistamist.

Kristiine Judokeskuses on veel see hea feature, et seal on olemas saun. Ja kuna naisi liiga palju trennis ei käi, siis me mahume sinna sauna kenasti ära. Täitsa luksus, ma ütlen.

Ainuke asi, mis mulle trennis ei meeldi, on see, kui kohal on paaritu arv inimesi. Kui on kuskil EVER inimeste paaripanekuga tegemist, siis mina jään alati üle. Story of my life.

P.S. Tegelikult ma tahtsin täna kirjutada sellest, kuidas jits, tunnelis lendamine jms tegevused mõjuvad inimeste karvakasvule. Aga kuna selles teemas ei saa jälle üle ega ümber Antonist, keda siin viimasel ajal on piisavalt peedistatud, siis ma jätan selle hiljemaks:)

Rubriigist LUPUS EST: Tupsu-testid

Et asja täpsemalt selgitada, peaks siis alustama Empuriabravast, kus õhtuse joomingu (vabandust, intelligentse ja mõõduka alkoholimanustamise) käigus selgus vajadus nimetada tiimi kõige väiksem liige ümber Tupsuks.

Sõelale jäid Mart ja Anton, kes on põhiliste parameetrite (pikkus ja kaal) osas suht identsed. Minu parameetrid on tegelikult kah suht samad, aga mind mäletatavasti päästis paks tagumik, mis jättis mulje, et ma olen palju suurem.

Niisiis, hinnati nii- ja naapidi, aga ühest tulemust ei saavutatud (eelkõige selle tõttu, et Mardi ja Antoni arvamused erinesid kardinaalselt:) Sai ka Joey arvamust küsitud, aga ka sealt ei tulnud ühest vastust.

Esitati ka ettepanekuid mõõta näiteks biitsepsi ümbermõõtu (sellega polnud Anton nõus) või siis ***** pikkust (sellega polnud kumbki nõus, sest kuidas sa selgitad pärast, miks sind Tupsuks kutsutakse - et mul on tiimi kõige väiksem **** :D

Mart on esitanud ettepaneku osaleda Nõmme maanteejooksul - et kes viimaseks jääb, on Tupsu. However, ma ei usu, et Anton selle väljakutse vastu võtab.

Niisiis - ootan häid ettepanekuid, kuidas selgitada välja Tupsu nimetuse omanik!

Update

Niisiis, puhkuselt tagasi.

Kahjuks ei ole keegi vahepeal minu tööd ära teinud. Deem.

Aga tore on see, et saab jälle trenni.

Kolmapäeval trennis selgus, et Ron on hankinud manuaali "101 parimat komplimenti naistele", kust ta esines number 1-ga: Tere, kas sa oled alla võtnud?

Aga see ei töötanud, sest pärast ta tegi jälle kneebari. Ja üldse palju parem kompliment oleks stiilis: oi kui ilus kimura!:)

Ja Priit on hakanud arendama soolise võrdõiguslikkuse teemat. Nüüd ta lisab tavalisele hoiatusele: Munadesse ärge lööge! juurde: Munasarjadesse ka mitte!

Helin on oma püksid küünlavahast puhtaks saanud, great success. Etsiis tundub olevat valmis järgmise gym`i vibe`i rikkumiseks:) Võib juhtuda, et selleks on Manchesteri SBG. Aga veel ei tea, millal. Tahab veel keegi tulla?

Ja käisime tiimiga Rinki pool pastat söömas ja Empuria hüppevideosid vaatamas. Pasta oli väga hõrk ja minu meelest seda traditsiooni võiks jätkata. Näiteks järgmine kord võiksime Tupsu poole sööma minna:P