AFF-ist veel

Niisiis,
laupäeval sai jälle tehtud hulk AFF hüppeid (7 siis seekord).
Peab ütlema, et AFF koolitus on väga hästi käima läinud. Lausa nii hästi, et instruktorite töökoormus läheneb maksimumile. Siit ka see 7 AFF hüpet päevas:)

Laupäeval tehti ka ajalugu - Elaki esimene AFF täiskursuse lõpetaja Martin tegi 7-tasemelise kursuse ära täpselt 7 hüppega ning tal on nüüd iseseisva hüppamise õigus. Teise lõpetaja kohale käib tihe rebimine.

Ja tuleb välja, et AFF on vägivaldne spordiala. Siiamaani on mul õnnestunud käia exitil kolaki vastu ust, saada avamisel õpilaselt jalaga molli (fullface ruulib, visiir oli kummi jälgi täis:) ja last but not least, maapealsete harjutuste käigus õpilased vehivad kätega nii hoogsalt, et parem hoia piip ja prillid.

Üldiselt on õpilased tublid, aga vahel saab ka nalja. Vabalangemine võib alguses mõtlemise täiega ära katkestada, vahel hakkab asi mõne aja pärast uuesti tööle ja vahel mitte:) Üks õpilane otsustas oma esimesel hüppel ootamatult 2,5 km kõrgusel varju lahti visata. Ma olin meduusi pool ja juba nägin, et siit lendab, aga teise instruktori nägu oli ikka täitsa priceless:)

Ja AFF on veel sellepärast lahe, et kui õpilasel hästi läheb, siis õpilane on õnnelik ja instruktorid samamoodi:) Siis kõik naeravad ja rõõmustavad ja üleüldse on suurepärane atmosfäär.
Jah, mulle AFF meeldib.

Basic Camp 2010

Sai siis käidud Rootsis Basicus 4wayd lendamas.

Ega ma ei lootnud, et Basicus on miskeid Whadeveri tasemel inimesi. Põhimõtteliselt plaan oli selline, et nädal aega tööd ei tee, õhtul joon sõpradega õlut ja suitsetan rootslasi saunast välja ja päeval hüppan sitta 4wayd.

Etsiis mõeldud, tehtud. Ainuke probleem asja juures oli see, et ma olin lootnud, et äkki sitt 4way on ikkagi fun. Aga noh, ei olnud. Eluigav oli.

Positiivse poole pealt - nüüd siis on vähemalt teada, et ma sitta 4wayd hüpata ei viitsi. Kuna head 4wayd kuskilt ei paista, siis ilmselt tuleb minu 4way hüppamisse paus until further notice.

Ainuke tõsiselt lahe hüpe oli laagri viimasel päeval läbi paksu pilve, kus kaks eestlast ja kaks coachi keerasid randomeid. Pilv oli nii paks, et mingit videot hüppest ei ole. Lisaks oli külm ja märg. Aga fun oli olemas:)

Teine mitteigav hüpe oli laagri väikseima kogemusega hüppajate osalusel tehtud bigway. Igavuse puudumise eest hoolitses itaalia coach Marco, kes lennukis (lennukis!!) mõtles välja sellise plaani, et välimine ring avab 1200m ja sisemine ring 1000m. Ma küll üritasin talle selgitada, et ikka vastupidi peaks see asi olema, aga ei miskit. Kuna ma olin baasis, siis tõesti mul selle peale tekkis mõte, et oh f**k, we`re all gonna die. Mõte süvenes pärast seda, kui Kertul õnnestus selga kukkuda kujundi kõige väiksema kogemusega hüppajale, mispeale kogu baas kukkus hunnikusse ja mina tõmbasin kiiresti eemale, sest seda külakuhja oli ikka kõrvalt palju toredam vaadata kui ise seal sees olla. Aga lõppude lõpuks jäid siiski kõik ellu. Great success.

Laagri lõpupeol siis juhtus niimoodi, et ma jõin nagu hobune, sain auhinna "great attitude" eest (täiesti teenimatult kusjuures), rääkisin kõigile lugu, kuidas me Tumbleweedsiga enne meie esimest Basic Campi tegime 50 treeninghüpet, kusjuures MITTE ÜKSKI exit ei lennanud:) ja ajasin üldse ilmselt täiesti mõttetut juttu suust välja, sest meelde pole sellest jäänud mitte halligi.

Peo edenedes hakkas punt rootslasi põrandal maadlema. Vaatasin, et ikka miskid käelukud ja värgid käivad. Mina teatavasti olen lubanud purjus peaga mitte maadelda, et vältida kogemata kombel inimeste peade otsast ära kiskumist jms. Aga nojah. Igatahes ma siis hiilisin vaikselt lähemale asja uurima. Tüübid ikka muudkui maadlesid ja ma siis istusin sinna kõrvale vaatama ja naeratasin kenasti. Noh, ei läinudki kaua aega mööda, kui üks tüüp kutsus, et äkki teeme väikse rulli. Nii, kui ta mind ise kutsus endale kallale, siis ta ju on ise süüdi?? Onju.

Igatahes ma siis täiesti viisakalt läksin talle mounti (ei teind crossface`i ega midagi ja lisaks naeratasin kenasti), mispeale ta keeras mulle selja ja mina tegin RNC. Ma arvasin, et äkki ta lasi teha, aga teised kinnitasid, et ei olnud tal mingit soovi patsutada ja hakkas juba näost siniseks minema:)

Pärast seda siis kõik vahtisid suu lahti ja siis järgmine tüüp tahtis kah proovida. Mul polnd midagi selle vastu ja tegin talle side choke. Aga tahtis veel ja siis tegin RNC kah. Ja siis järgmisele tegin triangli, mille peale see tegi kääks ja ma lasin kiirelt triangli lahti. Oli elus küll, aint nats ehmunud:)

Pidu lõppes siis kella 5 paiku, mis ajaks mul oli õnnestunud oma püksid lõhki tõmmata, tekitada juustesse elupusa ja Antonil oli jalas auk sees (disclaimer - tema püksid olid juba enne katki).