Monday, April 27, 2009

Life is a bitch and then you die

Jah, mida ma soovisin käesolevalt 2009 numbriga aastalt? Et kuri saatus ei segaks minu langevarjutamist ja jitsi!
Nii, kas kuri saatus on seda arvesse võtnud?!?

Etsiis juba mõni aeg tagasi tabas mind miski tige kevadine viirus, mille tulemusena mul on palavik ja miski siinuseprobleem ja ilmselt nats kopsupõletikku, mistõttu ma pole mitu nädalat trenni saanud ja mille vastu mulle kirjutati antibiootikumi ja mis nüüd Empuriabravas hüpates põhjustas muuhulgas seda, et mul läks süda pahaks iga väiksema kõigutamise peale. Näiteks autos. Või (üllatus, üllatus!) hüppelennukis.

Lõppkokkuvõttes mul õnnestus vältida ropsimist oma fullface sisse, mida aga paraku ei saa öelda mitmete teiste kohtade kohta.

Lisaks segas meie hüppamist tige tuul nimega Tramontana, mis tuli mägedest ja puhus tuulesoki pikali. Nii ei olnud DZ-s kaks päeva midagi muud teha kui joosta ringi ja karjuda: Tramontana, tramaivõi!!

Ja ma isegi ei saanud õlut juua sita ilmaga päevadel, sest see poleks antibiootikumidele hästi mõjunud.

Positiivse poole pealt seda, et Whadever tiim on väga väärt seltskond (siinkohal tervitused Tero "Parmesan" Pärnänenile, haha). Ja õnneks ei ole realiseerunud minu kahtlused, et äkki ma hakkan exiteid munama - exitid lendavad nagu kell.

Wednesday, April 15, 2009

Langevarjurid vabariigi valitsuse pesas

Niisiis,
Eesti Langevarjuklubi langevarjurid käisid Stenbocki majas töllamas. Eesmärgiks siis vastastikune kasu - et langevarjurid näeks valitsust ja valitsus näeks langevarjureid. Loodame, et kütuseaktsiisi jms teemade juures mõeldakse edaspidi ka langevarjurite peale...

Kõigepealt siis avastasin, et ega ma ikka täpselt ei tea, kuidas sinna Stenbocki maja juurde saab. Ma kesklinnas käimist muidu igati väldin, mõttetu koht ja pole kuhugi parkida. Niisiis printisin endale kaardi välja ja hakkasin muudkui minema. Põhimõtteliselt olin juba suht eksinud, kui kohtasin Toompeal Annikat, kes õnneks teadis täpselt, kuhu minna.

Stenbocki majas oli meile giidiks härra A ise, kes rääkis maja ajaloost, valitsuse päevakavast ja millistest ihukaitsjatest ta kiiremini suusatab.

Lisaks oli tal seal üks härra Põõsa poolt saadetud käsikirjas kiri, millest keegi midagi välja lugeda ei suutnud, välja arvatud muidugi Parasiil, kes alati tõlgib ka kõik hiinakeelsed filmid ilma mingi probleemita ja kes luges kirja hoobilt ette. Minu meelest oli kiri päris huvitav, ja sama tundus arvavat ka A, kelle ilmest oli hetkeks näha kahtlust, kas ta on kirja siiani ikka õigesti lugenud:)

Lisaks üritas A meile igati reklaamida oma töökohta. Mina üldiselt sellist töökohta ei himusta, need pidevad vastuvõtud ja kohtumised ajaksid mu hulluks. Aga positiivse poole pealt - järsku tekkis visioon tuukrist koos hulga ihukaitsjatega, kes kõik kindlasti väga armastavad maadelda... ilmselt siiski ka sellel töökohal on omad plussid!

Friday, April 10, 2009

Hooajaeelne õudusunenägu

Täna öösel nägin unes, et läksime tiimiga Empurabravasse hüppama nädalaks ajaks.

Aga Empurias oli koledasti jube ilm kogu aeg, torm ja paduvihm ja värki. Nii me lennuväljale ei jõudnudki, vaid käisime ringi kohalikes poodides ja vaatasime roosasid lillekimpe terve nädala.

Ma ütlen, hooajaeelsed õudusunenäod on jõudnud täiesti teisele tasemele. Siiamaani oli asi piirdunud tavaliste "langevari ei avane" ja "langevari ununes maha" tüüpi unenägudega.

Monday, April 06, 2009

Sfinksid

Niisiis,
nüüd väiketuuker tahab võtta endale kaks Sfinks-tüüpi kassi. Need on sellised kassid, kellel pole karvu, aga on suured kõrvad ja varvaste vahel lestad. Ei usu? No vaata pilti:

Konks on siis selles, et väiketuuker töötab laeva peal 2-nädalaste vahetustega. Niisiis, kuhu panna kassid, kui väiketuuker on 2 nädalat kodust ära? Ma vist ei pea täpsustama, kuhu väiketuuker plaanib kassid tuua:)

Thursday, April 02, 2009

Helin kolis Inglismaale

Niisiis,
Helin otsustas minna Manchesteri mõneks ajaks elama ja kohalikku SBG gymi trenni tegema. Ilmselt need Manchesteri kohvikute juustukoogid olid ikka erakordselt head.

Selle tähistamiseks otsustasime minu pool natuke juua ja MMA-d vaadata. Helin tegi isegi koogi, mis oli väga maitsev ja sai fighterite pool kiiresti kinni pistetud. On täiesti võimalik, et ma proovin kah varsti samas stiilis kooki teha, sest Helin unustas oma espetsiaalse koogikarbi minu juurde ja mul on nüüd kasutusvaldus sellele karbile, kuni ta Inglismaalt tagasi tuleb.

Vaadatud MMA-st niipalju, et Dreami tüübid tunduvad UFC kõrval ikka piisavalt muffid. Lisaks on jaapanlased kõvasti panustanud fighterite ülikunstipärasele tutvustusele, mis võtab suurema osa eventi ajast ja let`s face it, on ikka jube igav.

Õhtu edenedes selgus, et Priit (kes oli ennast üleriiete hunniku otsa magama keeranud) oli Helini mantlisaba täitsa kortsu maganud. Aga Martin arvas, et Inglismaal küll pole sellega probleemi, küll Karl pureb ära. (Karl - SBG UK peatreener, BJJ blackbelt, pehmelt öeldes mitte päris tavalise maailmavaatega tüüp). Nüüd Helin otsustas igaks juhuks jope selga panna Manchesteri minnes, juhuks kui Karl tõesti tema mantlisaba kavatseb nahka pista.

P.S. Seoses Helini lahkumisega on vabanenud tuukri lemmiktreeningpartneri positsioon, sooviavalduste vastuvõtt algas NÜÜD!