Raju 7

Laupäeval toimus järjekordne MMA Raju, kus ma siis pidasin kohtunikuametit nii puuris kui puuri ääres. Jällegi üks väga lahe üritus otseloomulikult.

Päev algas sellega, et ma pidin äärepealt surma saama. Nimelt ma olin kohtunike kogunemisele hiljaks jäämas, kui kargasin kiirelt autosse ja aja kokkuhoidmise huvides jätsin puhastamata esiklaasi, kus olid mõned jäälilled, aga läbi nägi vabalt. Aga kui pöörasin välja Tartu maanteele, siis paistis päike otse klaasi peale ja äkitselt mitte midagi enam läbi klaasi ei näinud. Oleks mõni jalakäija või Land Rover ette jäänud, siis oleks küll jumala rahuga üle sõitnud. Õnneks oli 100m pärast Statoil, kuhu mul õnnestus küljeaknast välja vahtides sisse keerata, ja sain klaasi puhtaks teha. Hiljaks ka ei jäänud, great success.

Rajul oli seekord kokku 19 matši - 11 päevasel üritusel ja 8 õhtusel. Külalisfighterid olid seekord kõik Soomest, mis oli väga tervitatav improvement võrreldes eelmiste kordadega, kus lätlased ja leedukad aeg-ajalt ei ole mõistnud ööd ega mütsi reeglitest, varustusest ega muudest pisiasjadest, mis matšidega kaasas käivad. Teine väga positiivne asi oli see, et kahele Eesti naisfighterile oli leitud Soomest vastased. Mõlemad Soome naised said küll seekord eestlaste käest tümmi, aga ehk on neid seal veel ja saab mõne ka järgmiseks Rajuks:)

Puuris mul õnnestus esmakordselt anda keelatud tehnika eest taastumisaeg - A. virutas oma vastaseks olnud sommile puuri ääres põlvega munadesse, niiet kopsik kolises. Punkti maha ei võtnud, sest noh neid põlvesid lendast seal mõlemalt poolt targetile üsna lähedal ja see tundus pigem õnnetusjuhtumina, et üks lõpuks kümnesse läks. A. pärast tunnistas ka, et läks täitsa kogemata, aga ega ta väga ei kahetsenud, sest somm oli matši alguses tervituseks kinnaste puudutamisele kohe tou järgi virutanud, mis ei ole küll keelatud, aga ei saa nimetada väga sportlikuks käitumiseks.

Üldse ühtegi hoiatust ei õnnestunud anda seekord - ei olnud keelatud tehnikaid väga näha. Vahepeal tekkis tahtmine mõnele fighterile sita jitsi eest hoiatus teha, aga noh. Ja no fighteril ikka tasuks panustada sellesse, et hankida oma nurka korralik meeskond. Kui juba kohtunikul tekib tahtmine karjuda Triangel! Triangel!, siis on nurgameeskond ikka midagi tegemata jätnud.

Afterparty oli seekord Überblingenis. Seal ma polnud enne käinud. Ma üldse ööklubides käin ainult Raju afterparty puhul, sest seal on alko kallis ja noice pollution on kah räme.

Überblingenis seekord muusika oli sitt, aga see-eest kõva. Isegi lausa Koit Toomet lasti vahepeal, issand halasta. Ühtegi vaiksemat kohta ka kuskil ei olnud ja vestluse arendamiseks pidi vestluskaaslasele kõrva karjuma. Olukorra parandamiseks ma ei näinud muud moodust, kui et tuleks palju juua.
Mida sai ka tehtud. Töötas küll.

Vallo ja Heliniga tekkis vahepeal diskussioon maksahaakide teemal. Vallo tahtis õpetada, kuidas neid täpselt peaks lööma, aga tuli välja, et tal on veidi vale arusaam maksa asukohast inimese kehas. Helin oma meditsiinitöötaja kvalifikatsiooniga üritas talle selgitada, kuskohas maks täpselt asub, aga Vallo ei uskunud enne, kui ka Katelin Helini juttu kinnitas. Seega Vallo on siiamaani maksahaake löönud kuratteab mille pihta:) Ta küll proovis selgitada, et seoses kaugelearenenud alkoholismiga tema maks näiteks katab tervet keha, aga ma arvan, et selline konditsioon on siiski pigem erandlik:)

P.S. Postitusest on välja jäetud hulganisti erinevaid seksistlikke ja muidu diskrimineerivaid märkusi, sest ma lihtsalt tahtsin täna viisaks olla!

P.P.S. Siiski esineks siinkohal diskrimineeriva märkusega Überbligeni baarmani aadressil, kes üritas mulle Iiri viski pähe sokutada Jim Beami. wtf??

Rubriigist Jits & co

Eile tegime Glacier passi, mis mulle täitsa meeldib (mulle ikka meeldivad need tehnikad, kus saab vastasest korralikult kinni hakata, mitte ta ei hüppa kuskil vabalt ringi). Aga ma küll tahaks teada, mismoodi ma sparris selle haarde kätte saan, et üldse Glacier passi saaks alustada.

Sparris vahepeal oli tunne, nagu ma oleks kehastunud evil monkey - nimelt ühel mu vastasel oli suht vähe aimu jitsist ja mulle tundus, et ma teen talle liiga iga nurga pealt, kust ma üritasin läheneda. RNC ja kimura eest isegi vabandasin, need vist väga õrnalt ei tulnud välja:)

Üldse algajatega on vahel tiba keeruline, sest isegi kui mul on parem jits, siis vastasel on enamasti rohkem jõudu, mistõttu ikka ilma crashimata ühtegi asja tehtud ei saa. Ja siis pärast on tunne, nagu oleks jube tige elukas - noh umbes nagu Ron:)

Järgnev kuu aega on muidu jitsi mõttes lausa suurepärane: sel laupäeval on Raju 7, kus ma pean kohtunikuametit; järgmisel nv-l oleme kambaga Stockholmis, kus on plaanis rootslasi peksta ja otsida üles kõik Stockholmi jitsinaised; sellest järgmisel nv-l on ilmselt Tallinnas jitsiseminar ja sellest veel järgmisel nv-l oleme Kopenhagenis, kus on obviously plaanis taanlasi peksta ja otsida üles Taani jitsinaised.
Minu arust see on igati hea plaan.

P.S. Täna öösel nägin unes, et oli kõva sparritrenn ja siis pärast mati kõrval üks trennikaaslane, keda ma polnud enne näinud, andis mulle pudeli õlut.

Sõbrapäevast jpm

Viimasel ajal on trennis õnnestunud saada hulk väiksemaid vigastusi. Kõigepealt mul õnnestus giljot harjutades mingi kaelalihas ära tõmmata. Muud polegi, kui et allapoole vaadata väga ei saa ja spinnida kah mitte... Lisaks mõned mat burnid, huules on auk sees, muhk on peas (uskumatul kombel õnnestus saada kopsikuga pähe, ma ütlen need asjad tuleks ära keelata, mis krdi diskrimineerimine see on!:) ja viimases trennis ootamatult hakkas ninast verd jooksma, millega mul õnnestus vastane ära ehmatada, kuigi see polnud üldse tema süü.

Trennis olen vahepeal harjutanud backi võtmist, millele võib hetkel hindeks panna vast kolm miinus - ehk siis 15kg kergema vastase vastu asi mingil määral töötas:) Pärast sai sparritud Roniga, kelle peal paraku minu backi võtmine ei töötanud, küll aga töötas tema backi võtmine minu peal. Aga mitte iga kord. Great success.

Mingis meeltesegaduses otsustasime pühapäeva hommikul kell 5 vaadata Eurosport2 pealt Strikeforce otseülekannet, kus teemaks oli heavyweight tournament. Põhimõtteliselt siis oli räme paugutamine ja mehi kukkus nagu kärbseid. Aga peab ütlema, et keskmise heavyweighti jits on ikka sitt - see maksab puuris kurjasti kätte ja on ka kole vaadata. Õnneks oli just mõni aeg tagasi vaadatud UFC 126, seal oli jällegi ilusat jitsi näha.

Pühapäeval pärast trenni sai vaadatud Solarises kõvasti haibitud poksifilmi The Fighter. Ausaltöeldes ma ei mõista seda vaimustust selle filmi ümber. Näitlejatööd on jah vaatamist väärt ja thumbs up Bale`ile, kes tõesti näeb välja nagu viimane narkar, aga no film ise küll millegagi ei üllata, põhimõtteliselt Rocky reloaded.

Solarises töllerdas ringi suur punane kondoom, kuhu peale oli kirjutatud "Love". Ma ei tea, kas oli äkki tuleva sõbrapäevaga tegemist või midagi. Igatahes ta jagas kõigile kondoomipakke featuring miski espetsiaalne libesti. Ma sain kah ühe paki ja panin selle väiketuukri kotti hoiule - hea õnne korral nüüd väiketuuker leiab selle mõnel sobival momendil, nt töövestlusel, insallah.

P.S. Täna on, jah, sõbrapäev. Ma pole kunagi aru saanud, mida täpsemalt selle tähistamiseks tegema peab. Maailmapraktika hulka tundub kuuluvat roosade südametega kaunistatud kaartide saatmine ja/või romantiline õhtusöök sõbraga - kuigi, minu arusaamist mööda on see küll kõige kindlam tee sõpruse elimineerimiseks.

P.P.S. Kunagi meil Heliniga oli sõbrapäeval Manchesteris romantiline õhtusöök - aga me ei saanud sellest enne aru, kui lõpuks itaallasest kelner tõi meile ühe magustoidu kahe lusikaga:)

Rubriigist Lupus EST

Etsiis tegeleme 4way talvise poolega - kriiperdame.
Kujundid hakkavad juba vaikselt selgeks saama ja isegi slot-switcherid ei aja enam eriti juhet kokku (OK see viimane oli tiba liialdus, pigem - on juba esinenud juhtumeid, kus slot-switcherid ei aja juhet kokku:))

Blokk 17 on tiimi eriline lemmik - see vahetab ära nii esimese kui tagumise tüki. Pluss kui tükid on vahetuses, siis tekib seal Marko ja Antoni vahel päris huvitav positsioon, kus iga kord Anton vahib kramplikult kõrvale ja irvitab, ja Marko läheb näost punaseks. Meie poolt sellele blokile ka uus nimi: Homo Homini Homo est.

Käisime nüüd nv-l ka tunnelis ära.
Peab ütlema, et randomid hakkasid vahepeal juba lendamise moodi tunduma.
Blokkidest minu arvates võib enam-vähem rahule jääda: 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 11, 14, 15, 19, 21, 22.
Tiba tööd on veel vaja teha: 1, 5, 10, 12, 20.
Tiba rohkem tööd on vaja teha: 13, 16, 17, 18.

Nalja sai ka. Näiteks oli meil mitu spektakulaarset brainlocki Antoni esituses, kus mees lihtsalt hõljus ja laiutas käsi:) Või siis üks veel parem juhtum, kus mina ja Anton vahetasime kohad, mispeale aga hoopis Mardil ja Markol juhe kokku läks. Ja muidugi see juhtum, kus Mardil läks lennates jalg krampi, aga muidugi keegi teine seda ei teadnud ja üritasid talle hoolega selgeks teha, mida tegema peab. Eriti mina:)

Tunneli kokkuvõtteks ma ütleks, et tulemus oli veidi parem kui ma ootasin. Eriti positiivne mulje jäi tiimi õppimisvõimest - kui mõni blokk esimest korda proovides tundus nagu mission impossible, siis mõne aja pärast asi juba lendas nagu kell, nagu oleks tiim ära vahetatud:)

Teiselt poolt oli näha, et slot-switcherid tekitasid ikka hämmingut ja brainlocke - etsiis meil on maapealset kriiperdamistööd veel omajagu tarvis teha.

Huvitaval kombel selgus, et inglased ladina keelt eriti ei habla, etsiis tiimi nimi ei tekitanud mingeid assotsiatsioone:) Wolf is? Wolf is... eating dinner?:)

Collection of quotes by Lupus Est:

[Mart krabab kriiperdamisel valel ajal Antoni jalast kinni]
A:// - Lase lahti! ... homo!!

[Tuuker ja Anton märkavad paksu Inglise tšikki]
T:// - Aga vahel ju tiba paksemad naised võivad kah ilusad olla?
A:// - No kuhugi peab selle piiri ikka tõmbama, mingist paksuse tasemest edasi enam pole elu...

[Anton pärast tunnelis lendamist]
Õhtul: Kulge ma ei olegi üldse väsinud!
Järgmisel hommikul: Kõik kohad valutavad!! Mina siit voodist välja ei tule! Püha vitt!!

[Anton kasutab turvavööd peapaelana]
A:// - Kas ma näen välja nagu Jaapani kamikadze?
N:// - Ei, sa näed välja nagu homo neeger!

p.s. mingi diskrimineerimise vastane otsingurobot kindlasti paneb mu blogi musta nimekirja selle viimase lause eest...

Jits ei edene

Trennis on uus suurepärane idee: soovitatakse sparris vastaseks valida neid, keda sa hirmsasti vihkad:) Esimesel korral tundus, et asi töötab suurepäraselt - mul oli lausa järjekord tüüpidest, kes tahtsid sparrida:P Aga eile trennis ma vist olin liiga armastusväärne ja neil oli vihkamine üle läinud. Gaad deem.

Giljo kättesaamisega on raskusi. Eile kaks korda peaaegu, aga no ei tulnud! Siin on ilmselt kaks probleemi:

• Ma ikka pole kaugeltki piisavalt konspiratiivne selle giljo võtmisel - kõik näevad juba kaugelt ära, mis värk on.
• Siin keegi on inimesi hästi õpetanud - isegi kui saab miski takedowni pealt pea kaenlasse, siis kargavad raisad õigele poole ja giljo ei tule välja.

A plaan on ikka selline, et varsti hakkab giljo välja tulema. Ma juba vaimusilmas näen, kuidas tuleb. Kamoon, näiteks John on isegi Priidule giljo ära teinud mitu korda ja mina küll olen vähemalt sama suur kui John igatahes.

Backi võtmine ei ole veel eriti paranenud. Noh, vahepeal on isegi välja tulnud, aga vastane on siiski enne plehku saanud kui RNC õnnestub teha. Deem! Peab vist sinna baaskursuse jitsitrenni minema muffide peal backi harjutama.

Üldse ma lähen viimasel ajal vahel närvi jitsitrennides, sest mulle tundub, et mul on kõvasti potentsiaali ja häid mõtteid erinevates positsioonides, mis aga erinevatel põhjustel ei ole realiseerunud. Esimene põhjus on kindlasti liiga vähe matiaega, aga on ka tekkinud mingid harjumuslikud kohad, mis kogu aeg juhtuvad, nt halfguard. Priit küll üritab mind kõvasti karjudes halfguardist ära ajada, aga erilist kasu sellest pole olnud:)

Eile spordiklubi uksel (väga tüüpiline dialoog):

Tuuker:// 3D-sse!

Noormees leti taga:// Kümnes riietusruum!

[10 riietusruum on meeste oma - toim.]

Priit:// Kuulge, ta on naine!

Noormees leti taga:// Ee... ta teab ise, mis riietusruumi minna!

Tuuker:// Ja iga kord nad üritavad mind sinna kümnendasse saata. Vaat ükskord ma tulengi sinna!

Priit:// EI TULE!!