3D Liiga

Etsiis olin nädalavahetusel jälle 3D Liigal kohtunikuks.

Kurja Saatuse keerdkäikude tõttu mul oli kohutav nohu ja hääl ära, aga kõvema häälega ringikohtunikke polnd kah parajasti võtta (Ron ei taha enam ringikohtunik olla, pärast seda giljo-intsidenti:)

Ringikohtuniku töö ei ole tegelikult eriti keeruline. Tuleb võistlejad enne matši üle kontrollida (tunnistan, et fighterite meelerahu huvides ma pole päris katsuma läinud, kas ikka libestavaid aineid kuhugi pole peale määritud, ja kopsikut lasen ka võistlejal endal koputada:), alustada rounde, passida keelatud tehnikaid (päris võistlejad ei tee sugugi nii rafineeritud keelatud tehnikaid kui need libavõistlejad treeningmatšides, et miski salaja tagumikust hammustamine vms, pigem vahel juhtub tiba munadesse löömist või puurist haaramist), jälgida vigastusi (kui ikka juba kõik kohad on verd täis või fighterid enam vere seest välja ei näe, siis tasub lasta arstil üle kontrollida) ja vaadata, et matš ikka õigel ajal lõpetatud saaks, kui keegi patsutab või kell käib.

Seekord oli roundide vaheline kell päris õrna häälega ja fighterid seda ei kuulnud, mistõttu pidi iga kord vahele kargama ja fighterid oma nurkadesse ajama. Nad ikka nägid üllatunud välja iga kord.

Ja tavaline on see, et esimeses roundis on tüübid väga tahtmist täis ja kargavad hoolega ringi, vaata ainult, et eest ära saad. Teiseks roundiks aga on enamus juba väsinud, mistõttu ka kohtunikul on lihtsam ja ei pea enam fighterite eest mööda ringi põgenema:)

3D Treeningul läks seekord hästi, 4 võitu ja ei ühtegi kaotust. Ja meil on ka muidugi tiba asjatundlikumate nõuannetega nurgameeskonnad, mitte stiilis Tõuse püsti! või Las ta väsitab ennast! (kui vastane on mountis) või Pane lõug vastu pead! (ee... what???)

Ja veel mõned asjad tundusid tekitavat inimestes hämmingut. Näiteks on reeglites kirjas, et kõik kehale määritud libestavad ained on keelatud, v.a. kohtuniku juuresolekul näole määritud vaseliin, cut`ide vältimiseks siis teatavasti.

Lähen siis mina võistleja varustust kontrollima ja ühtasi soovitan, et nüüd võite vaseliini panna, kui tahate? Tüüp jääb mulle suu lahti otsa vahtima, näol umbes selline õudust väljendav ilme nagu Elol, kes on parajasti õpilase ilma spottimata välja visanud. Näost on näha vastamata küsimusi - Vaseliini?? Kes? Miks? KUHU???

Üldiselt ma kohtunikuametis üritan pidevalt surmtõsist nägu teha, aga mitte alati see ei õnnestu!:)
(ok ok, peaaegu kunagi ei õnnestu:)

Kahju ainult, et mind ei olnud kaasas, kui Priit käis apteegist seda vaseliini ostmas, koos kolmest suurest ahvist koosneva turvameeskonnaga:)

Miks langevarjuinstruktori töö on tervistkahjustav

Nagu juba tandemi puhul traditsiooniks oli saanud, et pärast 100 korralikku hüpet tuleb üks ikaldus, nii juhtus nüüd ka AFF-iga. Eelmisel nädalavahetusel täitus mul 100 AFF hüpet ja eile siis hüpe, mille sarnast harva näha saab.

Videot eetilistel kaalutlustel avalikult üles ei pane, aga seda peab küll ütlema, et pulss nii kõrgele pole tõusnud vist ühelgi hüppel juba palju aastaid. Hüpe algas suht normaalselt, aga poole pealt läks õpilasel asi käest ära ja tegi järjest hoolega kõik valesti ja asi läks väga kiiresti väga hulluks. Lendasin talle mööda taevast järgi nagu marutõbine orav ja mõtlesin, et krt kui ei saa nüüd raiska kohe kätte, siis kukub krt automaati ja äkist saab veel surma või midagi [pluss rõve sõim kolmes võõrkeeles, tsenseeritud isegi langevarjuritele]. Noh sain siiski lõpuks tüübi kätte ja tõmbasin secondary handle, samal ajal kui õpilane ise viskas meduusi. Aga ega palju eksimisruumi enam ei jäänud järele.

Ega ma ei teagi täpselt, miks ma sellest siia blogisse kirjutan. Ega vist ei olegi miskit mõistlikku põhjust. Noh, jah.

Põhimõtteliselt ma olen seda hüpet oodanud kaks aastat. Ikka järjest hüppad õpilastega ja vaatad, kuidas nad ilusti teevad seda, mis neile on õpetatud, ja siis mõtled, et ei tea millal nüüd tuleb see õpilane, kes kõik tuksi keerab.

Ja ma ei suuda välja mõelda, kuidas seda jama oleks saanud vältida. Olin juba näinud ohtu selle õpilase puhul ja omast arust teinud kõik võimaliku riskide vähendamiseks - pikad briifid maa peal, ei andnud seda õpilast ühelegi teisele instruktorile, olin valmis, et konkreetselt sellel hüppel võib juhtuda mingi jama (konkreetselt istusin lennukis ja mõtlesin - nii, nüüd äkki miski jama võib tulla, peab olema ettevaatlik!), passisin vabalangemises hoolega õpilasest haardekaugusel - aga ikka tal õnnestus sekundi jooksul selili keerata ja minema kaduda. Seekord läks kõik küll lõpuks hästi, aga kui mingid asjaolud oleks olnud teisiti, oleks asi võinud ka kehvemini lõppeda.

Ja nagu sageli juhtub, on see tuksiläinud hüpe instruktorit oluliselt rohkem ehmatanud kui õpilast. Järgmine katse nädala pärast, oh joy.

Update

Vahepeal on saabunud sügis ja koos sellega palju tööd, mis segab muuhulgas trenniskäimist ja ka näiteks blogikirjutamist. Anyway, allpool lühidalt vahepealsetest juhtumistest.

Kõigepealt siis see suurepärane uudis, et Lupus EST on leidnud uue saba, suusatajaks hakanud Mardi asemele. Great success!

Uus tiimiliige härra kapten Kaic tegeleb põhitööna hambuni relvastatult võsas hiilimisega (or something:), aga muidu on üllatavalt sõbralik, sööb ära kogu toidu kilomeetri raadiuses (s.h. peki) ja on tiimis selgelt suuremate hulgas, mis on tekitanud kõvasti meelehärmi Antonile, kellel nüüd on Tupsu hüüdnimi permanentselt küljes.

Seega me oleme nüüd igal vabal momendil üritanud tiimiga kriiperdada, et Kaicil kah enne esimest tunnelisse minekut kujunditest tiba aimu oleks. Kogu tiim on Kaici suhtes olnud väga thoughtful & considerate, v.a. muidugi Anton, kes spetsiaalselt teeb 10. blokis erilist moosinägu ja tekitab tiimikaaslastes homofoobiat.

Ahjaa, üks hüpe õnnestus ka uue koosseisuga vahepeal teha, video SIIN (Kaic on see mureliku näoga mees paremal nurgas:) Ja esimene tunnelcamp on oktoobris, can`t wait.

Lisaks sai veel vahepeal käidud Taanis SBG suvelaagris, kus muuhulgas Ron esines ideega, kuidas parema kägistamisvormi saavutamiseks tuleb süüa hulganisti valku ja rasva, aga vähem süsivesikuid. Helin hakkaski kohe asjaga peale, kuna tal tuleb järgmiseks Rajuks kõvasti alla võtta. Ma mõtlesin ka huvi pärast korra proovida ja tõmbasin menüüst maha suuremad süsivesikute allikad - valge suhkru ja kartulid. Plaan töötas üllatavalt hästi ja varsti sain Helinile saata motiveeriva pildi, kus kaal näitas alla 70kg. Always glad to help:)

Esimene tagasilöök saabus seoses vajadusega komandeeringusse viisakas kostüüm selga panna, mille käigus üllatuslikult selgus, et püksid ei seisa enam üleval. Etsiis jah, käte taskus hoidmist ei peeta üldiselt eriti viisakaks, aga uskuge mind - see oleks veel hulga ebaviisakam, kui püksid lihtsalt alla kukuks.

Ja ma olen vist juba maininud, et komandeeringutes käies mulle ei meeldi liiga varajased ja liiga hilised lennud, mis põhjustavad seda, et ma järgmisel hommikul käin ringi nagu pooletoobine talveunes karu ja jooksen vastu mööblit ja panen kostüümi juurde kingade asemel botased jalga. Aga seda viimast ma märkasin seekord juba liftis.