Update

Vahepeal on saabunud sügis ja koos sellega palju tööd, mis segab muuhulgas trenniskäimist ja ka näiteks blogikirjutamist. Anyway, allpool lühidalt vahepealsetest juhtumistest.

Kõigepealt siis see suurepärane uudis, et Lupus EST on leidnud uue saba, suusatajaks hakanud Mardi asemele. Great success!

Uus tiimiliige härra kapten Kaic tegeleb põhitööna hambuni relvastatult võsas hiilimisega (or something:), aga muidu on üllatavalt sõbralik, sööb ära kogu toidu kilomeetri raadiuses (s.h. peki) ja on tiimis selgelt suuremate hulgas, mis on tekitanud kõvasti meelehärmi Antonile, kellel nüüd on Tupsu hüüdnimi permanentselt küljes.

Seega me oleme nüüd igal vabal momendil üritanud tiimiga kriiperdada, et Kaicil kah enne esimest tunnelisse minekut kujunditest tiba aimu oleks. Kogu tiim on Kaici suhtes olnud väga thoughtful & considerate, v.a. muidugi Anton, kes spetsiaalselt teeb 10. blokis erilist moosinägu ja tekitab tiimikaaslastes homofoobiat.

Ahjaa, üks hüpe õnnestus ka uue koosseisuga vahepeal teha, video SIIN (Kaic on see mureliku näoga mees paremal nurgas:) Ja esimene tunnelcamp on oktoobris, can`t wait.

Lisaks sai veel vahepeal käidud Taanis SBG suvelaagris, kus muuhulgas Ron esines ideega, kuidas parema kägistamisvormi saavutamiseks tuleb süüa hulganisti valku ja rasva, aga vähem süsivesikuid. Helin hakkaski kohe asjaga peale, kuna tal tuleb järgmiseks Rajuks kõvasti alla võtta. Ma mõtlesin ka huvi pärast korra proovida ja tõmbasin menüüst maha suuremad süsivesikute allikad - valge suhkru ja kartulid. Plaan töötas üllatavalt hästi ja varsti sain Helinile saata motiveeriva pildi, kus kaal näitas alla 70kg. Always glad to help:)

Esimene tagasilöök saabus seoses vajadusega komandeeringusse viisakas kostüüm selga panna, mille käigus üllatuslikult selgus, et püksid ei seisa enam üleval. Etsiis jah, käte taskus hoidmist ei peeta üldiselt eriti viisakaks, aga uskuge mind - see oleks veel hulga ebaviisakam, kui püksid lihtsalt alla kukuks.

Ja ma olen vist juba maininud, et komandeeringutes käies mulle ei meeldi liiga varajased ja liiga hilised lennud, mis põhjustavad seda, et ma järgmisel hommikul käin ringi nagu pooletoobine talveunes karu ja jooksen vastu mööblit ja panen kostüümi juurde kingade asemel botased jalga. Aga seda viimast ma märkasin seekord juba liftis.