Deja vu

Vestluspartnerina on mul see viga, et ma olen küll võimeline diskuteerima näiteks 18nda bloki keeramise tehnikaid või erinevaid käeluku lõpetamise meetodeid, aga mitte viimases Superstaari saates või Politseikroonikas juhtunut.

See näeb välja siis umbes nii:
Vestluskaaslane: Aga mis sa SELLEST superstaarist arvad?
Tuuker: ööö... möh, kesse on?

Seesama probleem on mul juba alates kooliajast, kus vahetunnis peamiseks jututeemaks oli, et millega see Jose Ignatio ikka parajasti viimases "Ka rikkad nutavad" seerias hakkama on saanud. Ma olin lausa nii ignorantne, et läksin küsima, misasja need karikad siis nutavad. Tšikkide näoilmete järgi otsustades panin sellega ilmselt pühaduseteotuse toime. Ega mul jah palju sõpru ei olnud:)

November

Tõusen üles - pime.
Lähen tööle - pime.
Tulen töölt - pime.
Vahepeal on vihm ja madalad pilved.
Kus ei ole asfalti, seal on pori ja muda.
Gripiviirusi on nii paksult, et õhk ei paista läbi.

Ettenägelikult on tuukri punkris elutoa valgustamiseks 9 + 4 + 2 pirni ja külmkapis juustukook.

Ära haise!

On olemas paar-kolm lõhnaõli, mis minu meelest lõhnavad enam-vähem hästi.
Ja siis veel paar tükki, mida ma olen nõus välja kannatama.
Kõiki ülejäänud lõhnaõlisid ma vihkan.

Mina ei mõista seda lõhnaõlibiznizit. Miskipärast inimesed arvavad, et kui nad endale miskit sõnulseletamatut lebra peale lasevad, siis see annab nagu asjale kuidagi juurde. Ja ostavad kalli raha eest miskeid lõhnu, mille tõttu neist pärast peab suure kaarega mööda käima, et contaminationi piirkonda mitte sattuda.

Ja kuidagi tundub kehtivat selline seaduspärasus, et mida jubedam ja paksem moor, seda jubedamat lõhnaõli ja seda suuremates kogustes ta endale peale on kallanud. Hei, believe me, see ei aita!

Üldse meie ümber on WAY liiga palju mõttetuid kunstlikke lõhnu. Lõhnaõlid ja aftershave`d ja kreemid ja juukselakid ja õhuvärskendajad ja "püsiva värske lõhnaga" pesuloputusvahendid ja nõudepesuvahendid ja põrandapesuvahendid... jne. Miks peaks keegi tahtma lõhnata nagu pesuloputusvahend??

P.S. See postitus on ajendatud asjaolust, et keegi kurjam on üht eriti rõvedat lõhnaõli kasutanud siin kohalikus peldikus, sealjuures puutudes ukselinki, mille läbi nimetatud lõhnaõli kandus üle minu käe peale, mida ma olen nüüd tükk aega nühkinud, et seda jubedat lebra sealt maha saada! Tra lõpetage ära see haisude levitamine!!

NV, muu hulgas püksibilanss +1 ja -1

Laupäeval oli Elaki hooaja lõpupidu. Skydiverid ikka ruulivad täiega!

Pidin alguses äärepealt presidendi kõnele hiljaks jääma, sest tegelesin sinise silma maskeerimisega. Tulemus sai vist suht ok, peol inimesed tulid üllatunult ütlema, et kassanäe, sul on silmad värvitud! Keegi ei tulnud selle peale, et tegelikult ühel silmal on naturaalne meik ja ainult teine on värvitud:)

Nimelt, nagu teada, õnnestus mul saada trennis põlvega pähe, mille tulemusena tekkis pähe jube muhk. Ja selle muhuga juhtus nüüd niimoodi, et muhk ise siniseks ei läinud, aga kuidagi see veri vist valgus allapoole ja hoopis silm läks siniseks. Huvitav.

Igatahes jah ma pidin selle sinikaga midagi ette võtma, sest mind oli valitud peol toimuva Birdmani moedemonstratsiooni modelliks. See üritus oli täitsa hitt ja üllatuslikult said modellid pärast showd riided endale jätta. Mul on nüüd uued Birdmani teksad. Jah, mulle see modellitöö päris meeldib:)

For the record veel peo kohta: Panda seljakarvad jäid alles.
(või kui on kadund, siis mina pole teind!)

Kuna peolt koju jõudsin alles pool kuus, siis mul oli teatud kahtlusi, kas ikka pühapäeval kella 12-sesse trenni jõuab. Selgus siiski, et jõuab vabalt. Ma ikka oskan seda joomise asja:) Sel aastal mul on tuntav pohmakas olnud 2 korda - kuue viina ja tolmuimeja pidu lennuväljal ja üks jooming Empurias, kus ma miskipärast pidasin heaks plaaniks muude jookide vahele ka šampust juua.

Trennis õnnestus saada JÄLLE jalaga pähe. No kaua võib! Järgmisteks nädalateks jälle naturaalne silmameik garanteeritud.

Lisaks on vahepeal trennis juhtunud see lugu, et Ron kiskus mu gi-püksid puruks. Ühe raksuga terve säär pooleks. No-gi FTW!

Dexter

See on Dexter, 1 kuu vana.

See on Dexter, 6 kuud vana.

Dexter elab minu isa ja vanaema juures Viljandis.

Nimi pandud samanimelise sarimõrvari järgi (algul tahtsime panna Türannosaurus Rex, aga see vanaemale ei meeldinud:)

Dexteril on kaasasündinud traagiline ilme, aga see on petlik. Tegelikult on tegemist väga positiivse ellusuhtumisega kassiga, kelle lemmiktegevusteks on söömine, magamine, inimeste pikalijooksmine ja kõigi asjade närimine.

Vot ei ole mõtet õpetada pisi-pisi-kiisut oma tillukeste hambakestega inimesi närima. Paari kuu pärast on pisi-kiisust saanud koletu kass-elukas, kes hammustab sul käest tüki välja.

Isa käis loomaarsti juures küsimas, mida väiksele Dexterile peale spetsiaalse kassipojatoidu veel võib anda - äkki valget kala, punast kala, praetud räimi, maksa, loomaliha, kanaliha, krevette, pasteeti? Selle peale loomaarst ütles: kuulge, ma tahaksin kah olla teie kass:)

NV

Nädalavahetus algas sellega, et läksin reedel wolli ja Alice poole jooma.
Joomingu võib lugeda õnnestunuks, eriti lahe oli hommikul wolli poolt pakutud kohvi ja english breakfast... suurepärane teenindus selles majas, lähen teinekordki sinna jooma:))

Laupäeval käisime siis lennuväljal domikut talvekorda seadmas ja varustust Tallinna tassimas. Uued Tallinna klubiruumid on puhas luksus, päriselt ka. Saun mahutab miski 25 matsi kindlasti ja läheb soojaks vähem kui tunni ajaga. Me like!:)

Pühapäeval käisin trennis, kus ma seekord puutusin kokku keelatud tehnikaga "knee to the head". Asi juhtus siis halfguardis, kui ma parajasti üritasin vastasele jala külge kinni karata, et teda ära sviipida.
Etsiis sellega mul õnnestus saada üks tõsiselt räme muhk otsaette. Priit arvas, et see on kõige vägevam muhk, mis üldse klubi ajaloos nähtud:) Veel oli arvamusi, et pikapeale tuleb sealt alien välja ja siis ma saan selle koduloomaks võtta.

Praeguseks veel ühtki alieni näha pole olnd.

Empuria 16way

Niisiis,
käisin Empuriabravas invitational 16-way üritusel. Oli väga lahe, tegime hulganisti häid hüppeid ja sain natuke harjutada inimestega tutvumise kunsti, mida ma üldiselt eriti hästi ei oska.

Reisi alguses läks kõik väga libedalt. Lennukid lendasid täpselt sõiduplaani järgi, hulgast paksudest reisijatest ei istunud keegi minu kõrvale (tegelikult vist lennuki ainuke vaba iste oli minu kõrval:), auto rentimine läks ilma probleemideta, öisel ajal maanteel eriti autosid ei olnud, kuhugi ära ei eksinud, väljas oli suvi, raadiost tuli head hispaania muusikat ja üldse kõik läks igati plaanipäraselt. Ma juba hakkasin natuke muretsema, sest kamoon, Kuri Saatus ei ole ennast üldse näidanud? Äkki passib nurga taga mingi eriti tigeda plaaniga?? Äkki tuleb jälle see jube seagripp, mis mul eelmine kord Empurias kallal oli?!?

Igatahes jõudsin siis Empuriasse kell pool kolm öösel. Kohalik adminnirahvas oli lubanud mulle seifi panna bunkhouse võtmed. Paraku oli väljas pime kui kotis ja mul polnd täpselt meeles, kus kurat see seif nüüd oli. Töllerdasin käsikaudu mööda nurgataguseid ringi, aga mida polnd, oli seif. (Tegelt ka seifi leidmine poleks midagi muutnud, sest DZ tüübid olid unustanud võtmed sinna panna). Igatahes oli tore näha, et Kuri Saatus on oma käigu teinud ja pole vaja karta, et midagi sõnulseletamatut sealt tuleb.

Üritus ise oli äge. Hüppasime lahedaid 16waysid, 3-6 punkti tavaliselt. Rahvast oli kogu Euroopast: Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Šveitsist. Pete ja Joey on head organizerid kah, mulle meeldis. Hea meelega käiks ka edaspidi taolistel üritustel, kui ikka kutseid saab. Suure tõenäosusega saab. Ühe juba sain:)

Meie 16way inglasest kaameramees polnd kunagi Eestis käinud, aga tundis kohe huvi, kuidas twelve months eesti keeles kõlab. Kohe nalja terveks päevaks.

Ja inimestega tutvumise strateegiaid tuleb järjest juurde. Mingid norrakad, keda ma ei mäletand elu sees näinud olevat, kargasid mulle baaris juurde: hey, you are the black girl! ja tahtsid hirmsasti teada, kas mu aluspesu kah musta värvi on. Ega ma polnd kade kah. Mul on nüüd norra fanclub:)