Empuria 16way
Niisiis,
käisin Empuriabravas invitational 16-way üritusel. Oli väga lahe, tegime hulganisti häid hüppeid ja sain natuke harjutada inimestega tutvumise kunsti, mida ma üldiselt eriti hästi ei oska.
Reisi alguses läks kõik väga libedalt. Lennukid lendasid täpselt sõiduplaani järgi, hulgast paksudest reisijatest ei istunud keegi minu kõrvale (tegelikult vist lennuki ainuke vaba iste oli minu kõrval:), auto rentimine läks ilma probleemideta, öisel ajal maanteel eriti autosid ei olnud, kuhugi ära ei eksinud, väljas oli suvi, raadiost tuli head hispaania muusikat ja üldse kõik läks igati plaanipäraselt. Ma juba hakkasin natuke muretsema, sest kamoon, Kuri Saatus ei ole ennast üldse näidanud? Äkki passib nurga taga mingi eriti tigeda plaaniga?? Äkki tuleb jälle see jube seagripp, mis mul eelmine kord Empurias kallal oli?!?
Igatahes jõudsin siis Empuriasse kell pool kolm öösel. Kohalik adminnirahvas oli lubanud mulle seifi panna bunkhouse võtmed. Paraku oli väljas pime kui kotis ja mul polnd täpselt meeles, kus kurat see seif nüüd oli. Töllerdasin käsikaudu mööda nurgataguseid ringi, aga mida polnd, oli seif. (Tegelt ka seifi leidmine poleks midagi muutnud, sest DZ tüübid olid unustanud võtmed sinna panna). Igatahes oli tore näha, et Kuri Saatus on oma käigu teinud ja pole vaja karta, et midagi sõnulseletamatut sealt tuleb.
Üritus ise oli äge. Hüppasime lahedaid 16waysid, 3-6 punkti tavaliselt. Rahvast oli kogu Euroopast: Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Šveitsist. Pete ja Joey on head organizerid kah, mulle meeldis. Hea meelega käiks ka edaspidi taolistel üritustel, kui ikka kutseid saab. Suure tõenäosusega saab. Ühe juba sain:)
Meie 16way inglasest kaameramees polnd kunagi Eestis käinud, aga tundis kohe huvi, kuidas twelve months eesti keeles kõlab. Kohe nalja terveks päevaks.
Ja inimestega tutvumise strateegiaid tuleb järjest juurde. Mingid norrakad, keda ma ei mäletand elu sees näinud olevat, kargasid mulle baaris juurde: hey, you are the black girl! ja tahtsid hirmsasti teada, kas mu aluspesu kah musta värvi on. Ega ma polnd kade kah. Mul on nüüd norra fanclub:)
käisin Empuriabravas invitational 16-way üritusel. Oli väga lahe, tegime hulganisti häid hüppeid ja sain natuke harjutada inimestega tutvumise kunsti, mida ma üldiselt eriti hästi ei oska.
Reisi alguses läks kõik väga libedalt. Lennukid lendasid täpselt sõiduplaani järgi, hulgast paksudest reisijatest ei istunud keegi minu kõrvale (tegelikult vist lennuki ainuke vaba iste oli minu kõrval:), auto rentimine läks ilma probleemideta, öisel ajal maanteel eriti autosid ei olnud, kuhugi ära ei eksinud, väljas oli suvi, raadiost tuli head hispaania muusikat ja üldse kõik läks igati plaanipäraselt. Ma juba hakkasin natuke muretsema, sest kamoon, Kuri Saatus ei ole ennast üldse näidanud? Äkki passib nurga taga mingi eriti tigeda plaaniga?? Äkki tuleb jälle see jube seagripp, mis mul eelmine kord Empurias kallal oli?!?
Igatahes jõudsin siis Empuriasse kell pool kolm öösel. Kohalik adminnirahvas oli lubanud mulle seifi panna bunkhouse võtmed. Paraku oli väljas pime kui kotis ja mul polnd täpselt meeles, kus kurat see seif nüüd oli. Töllerdasin käsikaudu mööda nurgataguseid ringi, aga mida polnd, oli seif. (Tegelt ka seifi leidmine poleks midagi muutnud, sest DZ tüübid olid unustanud võtmed sinna panna). Igatahes oli tore näha, et Kuri Saatus on oma käigu teinud ja pole vaja karta, et midagi sõnulseletamatut sealt tuleb.
Üritus ise oli äge. Hüppasime lahedaid 16waysid, 3-6 punkti tavaliselt. Rahvast oli kogu Euroopast: Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Šveitsist. Pete ja Joey on head organizerid kah, mulle meeldis. Hea meelega käiks ka edaspidi taolistel üritustel, kui ikka kutseid saab. Suure tõenäosusega saab. Ühe juba sain:)
Meie 16way inglasest kaameramees polnd kunagi Eestis käinud, aga tundis kohe huvi, kuidas twelve months eesti keeles kõlab. Kohe nalja terveks päevaks.
Ja inimestega tutvumise strateegiaid tuleb järjest juurde. Mingid norrakad, keda ma ei mäletand elu sees näinud olevat, kargasid mulle baaris juurde: hey, you are the black girl! ja tahtsid hirmsasti teada, kas mu aluspesu kah musta värvi on. Ega ma polnd kade kah. Mul on nüüd norra fanclub:)
<< Home