Langevarjurid vabariigi valitsuse pesas
Niisiis,
Eesti Langevarjuklubi langevarjurid käisid Stenbocki majas töllamas. Eesmärgiks siis vastastikune kasu - et langevarjurid näeks valitsust ja valitsus näeks langevarjureid. Loodame, et kütuseaktsiisi jms teemade juures mõeldakse edaspidi ka langevarjurite peale...
Kõigepealt siis avastasin, et ega ma ikka täpselt ei tea, kuidas sinna Stenbocki maja juurde saab. Ma kesklinnas käimist muidu igati väldin, mõttetu koht ja pole kuhugi parkida. Niisiis printisin endale kaardi välja ja hakkasin muudkui minema. Põhimõtteliselt olin juba suht eksinud, kui kohtasin Toompeal Annikat, kes õnneks teadis täpselt, kuhu minna.
Stenbocki majas oli meile giidiks härra A ise, kes rääkis maja ajaloost, valitsuse päevakavast ja millistest ihukaitsjatest ta kiiremini suusatab.
Lisaks oli tal seal üks härra Põõsa poolt saadetud käsikirjas kiri, millest keegi midagi välja lugeda ei suutnud, välja arvatud muidugi Parasiil, kes alati tõlgib ka kõik hiinakeelsed filmid ilma mingi probleemita ja kes luges kirja hoobilt ette. Minu meelest oli kiri päris huvitav, ja sama tundus arvavat ka A, kelle ilmest oli hetkeks näha kahtlust, kas ta on kirja siiani ikka õigesti lugenud:)
Lisaks üritas A meile igati reklaamida oma töökohta. Mina üldiselt sellist töökohta ei himusta, need pidevad vastuvõtud ja kohtumised ajaksid mu hulluks. Aga positiivse poole pealt - järsku tekkis visioon tuukrist koos hulga ihukaitsjatega, kes kõik kindlasti väga armastavad maadelda... ilmselt siiski ka sellel töökohal on omad plussid!
Eesti Langevarjuklubi langevarjurid käisid Stenbocki majas töllamas. Eesmärgiks siis vastastikune kasu - et langevarjurid näeks valitsust ja valitsus näeks langevarjureid. Loodame, et kütuseaktsiisi jms teemade juures mõeldakse edaspidi ka langevarjurite peale...
Kõigepealt siis avastasin, et ega ma ikka täpselt ei tea, kuidas sinna Stenbocki maja juurde saab. Ma kesklinnas käimist muidu igati väldin, mõttetu koht ja pole kuhugi parkida. Niisiis printisin endale kaardi välja ja hakkasin muudkui minema. Põhimõtteliselt olin juba suht eksinud, kui kohtasin Toompeal Annikat, kes õnneks teadis täpselt, kuhu minna.
Stenbocki majas oli meile giidiks härra A ise, kes rääkis maja ajaloost, valitsuse päevakavast ja millistest ihukaitsjatest ta kiiremini suusatab.
Lisaks oli tal seal üks härra Põõsa poolt saadetud käsikirjas kiri, millest keegi midagi välja lugeda ei suutnud, välja arvatud muidugi Parasiil, kes alati tõlgib ka kõik hiinakeelsed filmid ilma mingi probleemita ja kes luges kirja hoobilt ette. Minu meelest oli kiri päris huvitav, ja sama tundus arvavat ka A, kelle ilmest oli hetkeks näha kahtlust, kas ta on kirja siiani ikka õigesti lugenud:)
Lisaks üritas A meile igati reklaamida oma töökohta. Mina üldiselt sellist töökohta ei himusta, need pidevad vastuvõtud ja kohtumised ajaksid mu hulluks. Aga positiivse poole pealt - järsku tekkis visioon tuukrist koos hulga ihukaitsjatega, kes kõik kindlasti väga armastavad maadelda... ilmselt siiski ka sellel töökohal on omad plussid!
<< Home