Rubriigist LUPUS EST: Gryttjom
Käisime siis tiimiga Rootsis Basic campis.
Ilm oli parasvöötmele omaselt vahelduv, vahepeal oli selline purgaa, et tahtis tuulesoki masti küljest minema puhuda. Aga saime siiski kokku 31 hüpet, suures osas tänu sellele, et reedel oli ilm ilus ja panime 13 hüpet päevas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et asi nägi kõvasti parem välja kui Empurias. Mõni hüpe tundus juba täitsa lendavat ja isegi exitid kohati õnnestusid.
Mul on tunne, et me satume blokkides kohati väga hoogu ja liigume üksteisest liiga kaugele (eriti center, ehk siis mina ja Rink). Ja randomid ka lendame vahel kõmaki kokku, ilma pidurdamata ja erinevatest levelitest kah veel. Selle tõttu muidugi kujundi stabiilsus kannatab ja lennatakse jälle laiali, selle asemel et otse järgmisesse kujundisse liikuda. Ja muidugi mäe peal keeramisega on jätkuvalt probleeme (kuigi juba on ka paar õnnestumist ette näidata:)
Muidu põhimõtteliselt tiimi märksõnad on Thoughtful & Considerate. Ehk siis otseloomulikult me kunagi ei irvita, kui kellelgi midagi tuksi läheb. Ega ei mõnita näiteks Antonit exitite käkkimise ega wollit pilvefoobia eest. Ega ei sõima üksteist homoks ega ahviks.
Naljakamate teemade hulka kuulus näiteks blokk nr. 3 exit, kus Anton pidi täiesti ukse taha ronima ja andma Mardile tahapoole jala. Anton roniski välja, aga miskipärast jättis pea lennukisse:) Nii ei saanud Mart ukse peal kuidagi Antoni jalagrippi kätte (videost on näha, kuidas Mardi kollane kinnas meeleheitlikult Antoni jalga kraabib:) Kuna mina lennuki seest Rinki tagant suurt midagi ei näinud ja aega oli uksel juba kõvasti läinud, siis ma pidasin Mardi rabelemist exit countiks ja hakkasin teisi uksest välja trügima. Aga Rinki tagumik ukselt ei lahkunud, mispeale mina sattusin tiba hämmingusse ja lõpuks me lihtsalt kukkusime kõik koos lennukist välja:)
Teinekord jälle pidi Anton uksel counti andma, aga ta hoopis tegi seal mingeid hingamisharjutusi, mis nägid välja nagu count. Mispeale Mart lasi lahti ja kadus ukselt minema ja teised sattusid hämmingusse, sest Mart oli läinud ja kohe tuli veel üks exit count:)
Aga kõige rohkem nalja sai blokiga nr. 20. See on siis selline blokk, kus Mart ja Anton lasevad lahti ja pööravad omaette, pluss center (mina ja Rink) pöörab ühes tükis. Hakkame siis blokki keerama, Mart laseb lahti - aga Anton passib centeri küljes ja ei tee midagi. Me Rinkiga vahime Antonit, et millal see nüüd keerama hakkab - ei miskit, ikka küljes. Mart saab oma keeramisega juba ühele poole ja satub hämmingusse, sest center pole kuhugi keeranud ja nüüd ei saagi aru, mis värk on:) Sellel hetkel Rinki kannatus katkeb, ta lendab kujundist välja ja toksab Antonit vastu kiivrit. Nüüd ei saa keegi enam halligi aru ja hüpe lõpeb bootyfly-ga. Pärast selgub, et Anton olla miskipärast arvanud, et blokk 20 on tema key ja kui Mart lahti laskis, siis tekkis error:)
OK, järgmine hüpe, teeme sama asja. Hakkame siis jälle blokk 20 tegema, Mart laseb lahti, center hakkab keerama - äkki vaatan vasakule ja seal on jällegi Anton centeri küljes ja lihtsalt hängib kaasa, sel ajal kui center keerab:) Minu mõte sel hetkel kõlas umbes niimoodi - are you f***ing kidding me, ta on jälle siin!?! Seekord siis ei olnud keydega tegemist, vaid Antonil oli lihtsalt räme brainlock ja ta ei saanud aru, mis blokki me parajasti keerame:)
Lisaks hüppamisele ei jäetud unarusse ka õlle ja viski joomist. Tuleb tunnistada, et ega me rahvusvaheliste suhete arendamisega eriti ei tegelenud, kuna eestlaste oma seltskond pakkus piisavalt võimalusi:) Muuhulgas oli meil kaasas sõjardist Chuck Norris, kes kõigepealt pani endale kupli külge raiserikeeruga, siis pakkis endale lineoveri ja tegi kadavei, siis laenas endale uue varju ja tuli sellega front riserites vastu maad, sai selgroo kompressioonimurru ja käis edaspidi Dr. House stiilis kepiga.
Pühapäeval jõudsime siis Rootsist tagasi. Aga muidugi ma unustasin kella Eesti aja peale tagasi keerata, mistõttu ma üllatuslikult jõudsin esmaspäeval tööle tund aega hiljem.
Nüüd käesoleva nädala edasiseks tegevusplaaniks on võimalikud mitu varianti:
Variant A - lähen poodi pükse, pluuse, jalanõusid ja kardinaid otsima, koristan tuba, parandan jahus varje ja tegelen veel hunniku vahepeal tegemata jäänud asjadega;
Variant B - lähen muudkui trenni iga päev.
Kümme tugrikut, kes arvab ära, milline variant läheb käiku:)
Ilm oli parasvöötmele omaselt vahelduv, vahepeal oli selline purgaa, et tahtis tuulesoki masti küljest minema puhuda. Aga saime siiski kokku 31 hüpet, suures osas tänu sellele, et reedel oli ilm ilus ja panime 13 hüpet päevas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et asi nägi kõvasti parem välja kui Empurias. Mõni hüpe tundus juba täitsa lendavat ja isegi exitid kohati õnnestusid.
Mul on tunne, et me satume blokkides kohati väga hoogu ja liigume üksteisest liiga kaugele (eriti center, ehk siis mina ja Rink). Ja randomid ka lendame vahel kõmaki kokku, ilma pidurdamata ja erinevatest levelitest kah veel. Selle tõttu muidugi kujundi stabiilsus kannatab ja lennatakse jälle laiali, selle asemel et otse järgmisesse kujundisse liikuda. Ja muidugi mäe peal keeramisega on jätkuvalt probleeme (kuigi juba on ka paar õnnestumist ette näidata:)
Muidu põhimõtteliselt tiimi märksõnad on Thoughtful & Considerate. Ehk siis otseloomulikult me kunagi ei irvita, kui kellelgi midagi tuksi läheb. Ega ei mõnita näiteks Antonit exitite käkkimise ega wollit pilvefoobia eest. Ega ei sõima üksteist homoks ega ahviks.
Naljakamate teemade hulka kuulus näiteks blokk nr. 3 exit, kus Anton pidi täiesti ukse taha ronima ja andma Mardile tahapoole jala. Anton roniski välja, aga miskipärast jättis pea lennukisse:) Nii ei saanud Mart ukse peal kuidagi Antoni jalagrippi kätte (videost on näha, kuidas Mardi kollane kinnas meeleheitlikult Antoni jalga kraabib:) Kuna mina lennuki seest Rinki tagant suurt midagi ei näinud ja aega oli uksel juba kõvasti läinud, siis ma pidasin Mardi rabelemist exit countiks ja hakkasin teisi uksest välja trügima. Aga Rinki tagumik ukselt ei lahkunud, mispeale mina sattusin tiba hämmingusse ja lõpuks me lihtsalt kukkusime kõik koos lennukist välja:)
Teinekord jälle pidi Anton uksel counti andma, aga ta hoopis tegi seal mingeid hingamisharjutusi, mis nägid välja nagu count. Mispeale Mart lasi lahti ja kadus ukselt minema ja teised sattusid hämmingusse, sest Mart oli läinud ja kohe tuli veel üks exit count:)
Aga kõige rohkem nalja sai blokiga nr. 20. See on siis selline blokk, kus Mart ja Anton lasevad lahti ja pööravad omaette, pluss center (mina ja Rink) pöörab ühes tükis. Hakkame siis blokki keerama, Mart laseb lahti - aga Anton passib centeri küljes ja ei tee midagi. Me Rinkiga vahime Antonit, et millal see nüüd keerama hakkab - ei miskit, ikka küljes. Mart saab oma keeramisega juba ühele poole ja satub hämmingusse, sest center pole kuhugi keeranud ja nüüd ei saagi aru, mis värk on:) Sellel hetkel Rinki kannatus katkeb, ta lendab kujundist välja ja toksab Antonit vastu kiivrit. Nüüd ei saa keegi enam halligi aru ja hüpe lõpeb bootyfly-ga. Pärast selgub, et Anton olla miskipärast arvanud, et blokk 20 on tema key ja kui Mart lahti laskis, siis tekkis error:)
OK, järgmine hüpe, teeme sama asja. Hakkame siis jälle blokk 20 tegema, Mart laseb lahti, center hakkab keerama - äkki vaatan vasakule ja seal on jällegi Anton centeri küljes ja lihtsalt hängib kaasa, sel ajal kui center keerab:) Minu mõte sel hetkel kõlas umbes niimoodi - are you f***ing kidding me, ta on jälle siin!?! Seekord siis ei olnud keydega tegemist, vaid Antonil oli lihtsalt räme brainlock ja ta ei saanud aru, mis blokki me parajasti keerame:)
Lisaks hüppamisele ei jäetud unarusse ka õlle ja viski joomist. Tuleb tunnistada, et ega me rahvusvaheliste suhete arendamisega eriti ei tegelenud, kuna eestlaste oma seltskond pakkus piisavalt võimalusi:) Muuhulgas oli meil kaasas sõjardist Chuck Norris, kes kõigepealt pani endale kupli külge raiserikeeruga, siis pakkis endale lineoveri ja tegi kadavei, siis laenas endale uue varju ja tuli sellega front riserites vastu maad, sai selgroo kompressioonimurru ja käis edaspidi Dr. House stiilis kepiga.
Pühapäeval jõudsime siis Rootsist tagasi. Aga muidugi ma unustasin kella Eesti aja peale tagasi keerata, mistõttu ma üllatuslikult jõudsin esmaspäeval tööle tund aega hiljem.
Nüüd käesoleva nädala edasiseks tegevusplaaniks on võimalikud mitu varianti:
Variant A - lähen poodi pükse, pluuse, jalanõusid ja kardinaid otsima, koristan tuba, parandan jahus varje ja tegelen veel hunniku vahepeal tegemata jäänud asjadega;
Variant B - lähen muudkui trenni iga päev.
Kümme tugrikut, kes arvab ära, milline variant läheb käiku:)
<< Home