Rubriigist NV lennuväljal - AFF
Nädalavahetus algas sellega, et püksid läksid katki.
Mäletate neid teksaseid, mis väiketuuker mulle paar kuud tagasi leidis? Noh, seal on nüüd tagumiku peal auk sees. Ja oleme tagasi esimese eksistentsiaalse probleemi juures - mida nüüd siis jalga panna??
Muidu sel nv-l oli ilus ilm ja kimasin juba reedel lennuväljale, sest IAD-sid oli vaja visata ja terve AFFikari oli kah tulemas.
Ja tuligi. 13 AFF hüpet sai nv-l hüpatud.
Pühapäeval läks asi ikka väga kiireks, mis lõpuks viis selleni, et ma unustasin tõusude vahel vett juua ja seoses piloot Parasiili täristamisega tõusudel mööda tõusvaid õhuvoole hakkas mul süda pahaks minema. Siis ma jõin kiiresti ära liitri vett, pool pudelit Ice Tee`d (Elo oma) ja veel erinevaid asju, millele mul õnnestus käppa peale panna (erinevate inimeste omad:). Lisaks tõi groundmaster Dok mulle märja rätiku pähe panemiseks (mis oli täitsa abiks) ja pekipiruka (mis ei olnud sugugi abiks, eriti arvestades asjaolu, et ma sellest pool kogemata ära sõin:) Aga igatahes veejoomine aitas ja ronisin kähku jälle lennukisse, kus mulle tuli kiiresti meelde põhjus, miks enne aeglaselt tõusva lennuki peale minekut ei ole mõtet ära juua 2 liitrit vett. Mõtlesin maanduda peldiku katusele, nagu üks õpilane oli eelmisel päeval üritanud, aga noh.
Õpilasi oli seekord igasuguseid, mõned olid väga tublid, aga mõnega pidi ikka vaeva nägema. Üks suutis keerata ennast vabalangemises naksti tagurpidi saltosse. Aga keerasime ta muudkui kõhuli tagasi ja oli korras. Aga sellega asi veel ei lõppenud, järgmine õpilane üritas hoolega sama trikki. Hängisin seal küljes nagu kuri kaan ja ei lasknud ümber minna. Põhimõtteliselt siis oli vaja käegrippi suruda allapoole ja jalga tõmmata ülespoole. Nagu oleks käe lahti lasknud, siis oleks olnud läinud. Aga tekkis kahtlus selles osas, et mis saab avamiskõrgusel - kui ei saa grippe lahti lasta, siis kuidas seda meduusi sealt tõmmata. Mistõttu ma siis käegrippi rebisin hoolega alla, ja vasaku käega tõmbasin kähku meduusi välja ja kõik läks hästi. Etsiis jah, ma võin küll välja näha nagu jube sassis juuste ja katkiste pükstega krõõp, a see-eest ma ikka oskan seda lendamise asja:)
Kuna pühapäeval vahepeal läks jube kiireks, siis üheks hüppeks sai laenatud wolli varju. Kõik läks esialgu normaalselt, tõmbasin ikka front riserit ja siis fleerisin poole peale, vari pidurdas ja puha. Aga kui siis tahtsin teise poole fleerist ära tõmmata, siis ma avastasin, et fleer oli põhimõtteliselt esimese tõmbega otsa saanud ja lihtsalt rohkem ei olnud:) Ma jääks ikka oma Tibu juurde, thank you very much:)
Laupäeva õhtul külastas meid sõbraliku naaberklubi esindaja. Kuulsime siis temalt seda, kui suurepärased inimesed me kõik oleme (välja arvatud wolli) ja et me peaksime ikka vastastikku üksteisesse sõbralikult suhtuma (välja arvatud wollisse). Kohapeal sai Anton ümber nimetatud Antošaks ja wolli Urod`iks. Naaberklubi, jah, oli nimelt selle hüppamisetöö kahe tõusu näol juba reede õhtul ära teinud ja panustasid nädalavahetusel pigem alkoholitarbimisele.
Mäletate neid teksaseid, mis väiketuuker mulle paar kuud tagasi leidis? Noh, seal on nüüd tagumiku peal auk sees. Ja oleme tagasi esimese eksistentsiaalse probleemi juures - mida nüüd siis jalga panna??
Muidu sel nv-l oli ilus ilm ja kimasin juba reedel lennuväljale, sest IAD-sid oli vaja visata ja terve AFFikari oli kah tulemas.
Ja tuligi. 13 AFF hüpet sai nv-l hüpatud.
Pühapäeval läks asi ikka väga kiireks, mis lõpuks viis selleni, et ma unustasin tõusude vahel vett juua ja seoses piloot Parasiili täristamisega tõusudel mööda tõusvaid õhuvoole hakkas mul süda pahaks minema. Siis ma jõin kiiresti ära liitri vett, pool pudelit Ice Tee`d (Elo oma) ja veel erinevaid asju, millele mul õnnestus käppa peale panna (erinevate inimeste omad:). Lisaks tõi groundmaster Dok mulle märja rätiku pähe panemiseks (mis oli täitsa abiks) ja pekipiruka (mis ei olnud sugugi abiks, eriti arvestades asjaolu, et ma sellest pool kogemata ära sõin:) Aga igatahes veejoomine aitas ja ronisin kähku jälle lennukisse, kus mulle tuli kiiresti meelde põhjus, miks enne aeglaselt tõusva lennuki peale minekut ei ole mõtet ära juua 2 liitrit vett. Mõtlesin maanduda peldiku katusele, nagu üks õpilane oli eelmisel päeval üritanud, aga noh.
Õpilasi oli seekord igasuguseid, mõned olid väga tublid, aga mõnega pidi ikka vaeva nägema. Üks suutis keerata ennast vabalangemises naksti tagurpidi saltosse. Aga keerasime ta muudkui kõhuli tagasi ja oli korras. Aga sellega asi veel ei lõppenud, järgmine õpilane üritas hoolega sama trikki. Hängisin seal küljes nagu kuri kaan ja ei lasknud ümber minna. Põhimõtteliselt siis oli vaja käegrippi suruda allapoole ja jalga tõmmata ülespoole. Nagu oleks käe lahti lasknud, siis oleks olnud läinud. Aga tekkis kahtlus selles osas, et mis saab avamiskõrgusel - kui ei saa grippe lahti lasta, siis kuidas seda meduusi sealt tõmmata. Mistõttu ma siis käegrippi rebisin hoolega alla, ja vasaku käega tõmbasin kähku meduusi välja ja kõik läks hästi. Etsiis jah, ma võin küll välja näha nagu jube sassis juuste ja katkiste pükstega krõõp, a see-eest ma ikka oskan seda lendamise asja:)
Kuna pühapäeval vahepeal läks jube kiireks, siis üheks hüppeks sai laenatud wolli varju. Kõik läks esialgu normaalselt, tõmbasin ikka front riserit ja siis fleerisin poole peale, vari pidurdas ja puha. Aga kui siis tahtsin teise poole fleerist ära tõmmata, siis ma avastasin, et fleer oli põhimõtteliselt esimese tõmbega otsa saanud ja lihtsalt rohkem ei olnud:) Ma jääks ikka oma Tibu juurde, thank you very much:)
Laupäeva õhtul külastas meid sõbraliku naaberklubi esindaja. Kuulsime siis temalt seda, kui suurepärased inimesed me kõik oleme (välja arvatud wolli) ja et me peaksime ikka vastastikku üksteisesse sõbralikult suhtuma (välja arvatud wollisse). Kohapeal sai Anton ümber nimetatud Antošaks ja wolli Urod`iks. Naaberklubi, jah, oli nimelt selle hüppamisetöö kahe tõusu näol juba reede õhtul ära teinud ja panustasid nädalavahetusel pigem alkoholitarbimisele.
posted by Tuuker at 6:58 AM
<< Home