Rubriigist Jits & co
Eile oli täitsa hea jitsi päev. Vahel on ikka kohe rõõm, kui saab inimesi kägistada.
Tegime open guardi, mis mul liiga hästi välja ei tule, aga noh. Minu eesmärk open guardis on ikka sealt võimalikut kiiresti üles saada vastasele kallale. See tuli välja ilusti. Oli kohe selline agressiivne maadluse tuju seekord.
Crossface sain kätte mitu korda ja backi lausa õnnestus võtta ja sain ka ühe triangli tehtud, mida mul sparris tavaliselt ei juhtu. Ei olnd ehk nii elegantne, kui oleks võinud olla, aga noh, tulemus loeb:)
Ja Roni käest sain ainult ühe kneebari 5min jooksul. Naiste koefitsenti arvestades see on peaaegu võit juba:)
Pärast trenni avastasin üllatusega, et käterätik oli maha jäänud. Noh asju kotti pannes mul oli jah selline tunne olnud, nagu midagi oleks puudu, aga ma ei tulnud selle peale, et see oli käterätik.
Millegi muuga kah polnud kuivatada, sest trenniriided kõik tilkusid (nagu räägitud, korralik sparr ju oli olnud).
Proovisin üles-alla hüpata, et äkki vesi kukub maha. See ei töötanud.
Aga palju paremini töötas minu järgmine suurepärane idee - kasutada kuivatamiseks riietusruumis asuvat fööni. Seal oli kindlasti potentsiaali igasugusteks huvitavateks juhtumusteks, kuid pean kahetsusega teatama, et keegi ei tulnud ootamatult uksest sisse ja midagi ei jäänud kuhugi vahele ja üldse midagi ei juhtunud.
See on ainult aja küsimus, millal ma trenni minnes püksid maha unustan.
Tegime open guardi, mis mul liiga hästi välja ei tule, aga noh. Minu eesmärk open guardis on ikka sealt võimalikut kiiresti üles saada vastasele kallale. See tuli välja ilusti. Oli kohe selline agressiivne maadluse tuju seekord.
Crossface sain kätte mitu korda ja backi lausa õnnestus võtta ja sain ka ühe triangli tehtud, mida mul sparris tavaliselt ei juhtu. Ei olnd ehk nii elegantne, kui oleks võinud olla, aga noh, tulemus loeb:)
Ja Roni käest sain ainult ühe kneebari 5min jooksul. Naiste koefitsenti arvestades see on peaaegu võit juba:)
Pärast trenni avastasin üllatusega, et käterätik oli maha jäänud. Noh asju kotti pannes mul oli jah selline tunne olnud, nagu midagi oleks puudu, aga ma ei tulnud selle peale, et see oli käterätik.
Millegi muuga kah polnud kuivatada, sest trenniriided kõik tilkusid (nagu räägitud, korralik sparr ju oli olnud).
Proovisin üles-alla hüpata, et äkki vesi kukub maha. See ei töötanud.
Aga palju paremini töötas minu järgmine suurepärane idee - kasutada kuivatamiseks riietusruumis asuvat fööni. Seal oli kindlasti potentsiaali igasugusteks huvitavateks juhtumusteks, kuid pean kahetsusega teatama, et keegi ei tulnud ootamatult uksest sisse ja midagi ei jäänud kuhugi vahele ja üldse midagi ei juhtunud.
See on ainult aja küsimus, millal ma trenni minnes püksid maha unustan.
<< Home