Raporteerin: Rootsis käidud, rootslased kägistatud, uskumatud teod tehtud, ainuke tõene allikas selle nv kohta on käesolev blogi, ärge jumala eest miskeid muid jutte uskuge:)
Seekord siis tegime open guardist sweepe (mis mul vaatamata kõigele ikkagi välja ei tule), jalalukke (mida ma olen korra juba teinud, aga siiski väga meeldis ja loodetavasti saab sealt midagi tööle), single-leg takedowne (uskumatu, aga tegelt kah tulid välja mõned), half-guardist põgenemist, ja siis mõned trikid backi hoidmiseks, backist kägistamiseks ja giljo lõpetamiseks. Lisaks sai kohalike tüüpidega sparrida. Üks bluebelt tüdruk oli kah pakkuda. See oli päris tubli, aint ühe subi saingi talle tehtud.
Ühesõnaga, oli jälle tore seminar ja minumeelest neid võiks umbes iga nädalavahetus olla. Ainuke jama, mis sellest tekib - krt harjud ära kahe trennikorraga päevas ja tuleb tahtmine ka hommikuti jitsi teha. Istud pärast hommikuti mõnel koosolekul ja ise mõtled, ai kurja kus praegu võiks teha neid halfguardi sweepe:))
Karl muidugi ei jäta kunagi ka nalja tegemata, kui vähegi võimalust on. Seekord ta näiteks pani kõik rahva rivis harjutama seda liigutust, kuidas jalaluku alustamiseks tuleb kahmata jalg küünarnukiga kinni. Enamus rahvast ei saand ka naljast kohe aru ja siis nad kõik hüppasid ringi ja lehvitasid kätega ja karjusid wing! wing!:)) Kui kohalik instruktor Daniel naerukrambid sai ja tooli pealt põrandale kukkus, siis nad jätsid järgi:)
Priidule omistati Norrköpingi klubi instruktori poolt missioon peedistada kohalikku ülbet bluebelti nimega Jimmy, kellel oli arvamus, et ta peaks kohe purplebelti saama. Priit võttis oma missiooni väga tõsiselt ja subis Jimmyt kaks päeva järjest, mille peale Jimmy oli väga löödud ja Priit väga õnnelik. Lisaks suutis Jimmy avaldada arvamust, et tema arvates Priit on brownbelt. Teatavasti Priidu õnnelikuks tegemiseks pole olemas paremat võimalust kui talle brownbelti-jutte rääkida... Priit kaalub võimalust hakata aeg-ajalt Rootsis käima Jimmyt subimas.
Mõni rootslane on avaldanud arvamust, et seminaridel võiks kontsentreeruda rohkem jitsile ja vähem joomisele, aga tuleb tunnistada, et eestlased saavad väga edukalt hakkama ka kahe asjaga korraga.
Põhimõtteliselt SBG öiseid toimetusi üksikasjalikult kirjeldada ei kannata, aga siin näiteks mõned katkendid:
Priit jõi ära 2 Long Island Ice Tea-d ja teenis sellega ära hüüdnime "wussy", sest Karl jõi samal ajal ära 12:) Jimmy ei joonud üldse midagi, aga oli see-eest öösel ainult kolm tundi maganud ja samastas ennast zombiga, mistõttu ta tervitas kõiki käppasid püsti ajades ja GRRRH karjudes.
Ja toimus ka spontaanne biitsepsite võrdlemise võistlus Karli ja tuukri vahel, mille võitis Karl, aga ega tuuker kah kaugele maha ei jäänud:)
Ööklubi oli umbes 100m hotellist eemal, aga klubist välja astudes ma küll pidin ausalt tunnistama, et mul pole õrna aimugi, kuidas ma hotellist klubisse olin saanud ja kuidas nüüd hotelli tagasi saada. Õhtu jätkus Norrköpingi kesklinna äraeksimisega ja kui mul lõpuks õnnestus hotell üles leida, siis ma ei saanud uksest sisse, sest Priit oli mulle andnud vale koodi. Mispeale ma helistasin Priidule, kes magas ja ei saand halligi aru ja saatis Helini ust lahti tegema, mis oli jällegi väga imelik, sest Helin oli meist jäänud ööklubisse, aga oli nüüd kuidagi jõudnud hotelli, kuigi ta eksis kah tee peal ära, aga tegi ilmselt tiba väiksema ringi:)
Tagasiteel Rootsist oli merel kole torm, mispeale tuuker traditsiooniliselt jäi merehaigeks. Ropsimiseni asi siiski ei jõudnud, mille üle Priit oli väga pettunud, sest tema arvates sellest oleks saanud blogisse hea pealkirja. Igatahes kui see öine alkoholi kaanimine kokkuvõtteks ei teinud mulle midagi halba, siis sellest krdi laeva kõikumisest mul on terve päev selline pohmakas, et sure maha.
