Jooming naistepäeva puhul

Niisiis, üldsuse tungival soovil on naiste joomapidu jälle tulemas.
Menüüs seekord vein. See tequila värk läks ikka tiba käest ära, oma õhtusest käekirjast hommikul enam aru ei saanud igatahes.

Seekord teemaks (üllatus, onju!:) - MMA fighterid.

Parajasti on käimas eelhääletus, keda täpsemalt soovitakse näha in action.
Hääletatud on muuhulgas juba selliste tüüpide poolt nagu Tito Ortiz, Cheick Kongo, Shogun, Minotauro Nogueira... hääletus jätkub.

Vastuseks lugejate kaebustele

Etsiis langevarjurid kaebavad, et ilgelt palju kaklemise juttu on blogis koguaeg. Et ma võiks kirjutada rohkem päevakajalistel teemadel võinii.

No tõesti, kas te kujutate ette seda pilti, kus tuuker istub oma punkris ja murrab pead, mida arvata järjekordsest maadevahetuse skandaalist, või, god forbid, Eurovisioonist võimidagi.

For the record, üldjoontes minu hobide nimekiri on järgmine:

Langevarjuhüpped
Jits ja MMA
Söömine
Joomine
Magamine

Kõigest muust ma viitsin ainult siis kirjutada, kui see ülalnimetatud asjadega kuidagi haakub. Näiteks oli siin kirumist Keskerakonna aadressil, kui need tõprad alkoholimüügi keelu välja mõtlesid ja sellega segasid minu joomise hobi (kui õlu jääb ostmata) või magamise hobi (kui peab hommikul enne tööd käima õlut ostmas).

The eternal question: Am I having fun?

Käesoleval aastaajal on siin blogis alati lugeda hala teemal, et hüppehooaeg pole veel alanud.

Pole ka see aasta mingi erand. Here we go.

Nats jube on ikka elada siukses kohas, kus 9 kuud aastast on sitt suusailm (ja veel sitem hüppeilm) ja inimesed nagu elavad ja teevad midagi koguaeg ja tegelevad oma väikeste asjadega ja arvavad, et nii ongi normaalne. Ja kui inimesed juba väga pikalt juba niimoodi elavad, siis nad lõpuks enam ei saagi aru, et midagi on puudu, ja hakkavad arvama, et õnnetuse puudumine ongi õnn.

Noh, eks tegelikult on viga ikka minus, mitte laiuskraadis.

Krt kui oleks kõvasti raha, siis küll käiks paar aastat ainult mööda maailma ringi ja muudkui hüppaks erinevates dropzone`des ja teeks jitzi erinevates klubides.

Etsiis kui mind ühel päeval enam siin ei ole, siis te teate, kuhu ma läksin.

Tuuker vs elekter

Panin valgete pistikute asemele mustad pistikud.

Särtsu ei saanud.

Great success!

Aga osa tükke jäi üle. Hmm...

Kindad töötavad küll:)

Etsiis uued sparrikindad õnnestus ära proovida. Great success!
Vist läksin tiba hoogu, ühe sõrmenuki suutsin puruks lüüa isegi läbi kinda:)

Norrköping vol2 - läbi raskuste tähtede poole

Jamad algasid siis sellega, et pool tundi enne laevale minekut Helin helistas väga õnnetu häälega ja kurtis, et tema pass ja ID-kaart on kadunud. Kuna Tallinki infoliin väitis, et Schengenile vaatamata lma dokumendita laeva peale ei saa, siis olime juba valmis ilma Helinita ära sõitma. Aga check-in dokumenti ei küsinud ja helistasime kähku Helinile, et ta ennast kiirelt laeva peale veaks.

Niisiis Helin sprintis sadama poole, saba taga lehvimas ja kimono hammaste vahel, ja jõudiski enne uste sulgemist sisse lipsata:) Ainult Helin ise teab, kui mitmest trepist tal õnnestus selle suure jooksmise peale alla kukkuda ja kui mitu pensionäri ta eest ära kraavi lükkas:)
Meil on isegi video sellest olemas, kuidas üks väga õnnelik Helin läheb kaera-jaani tantsides laeva peale ja sööb pärast rahuloleva näoga juustukooki.

Kuna laeva peal polnd väga midagi teha ei rootsi minnes ega tagasitulles, siis vaatasime ära Fedor vs Hong Man Choi (et mida teha, kui sulle maja peale kukub?:), Fight Night III, UFC 81 Lesnar vs Mir (veel maja pealekukkumist) ja minu erinõudmisel UFC 76-st Shogun vs Forrest Griffin. Siis veel vaatasime 300 (again!) ja Priit vaatas Transformersit (teised seda ei viitsind vaadata, sest see on nagu teismeliste emofilm, aga noh, maitse üle ei vaielda:)
Ahjaa, tagasitulles käisime tantsimas ikka kah. Ainult Daniel suutis ennast talitseda ja ei tantsinud.

Meie kajuti läheduses juhtusid elama miskid purupurjus rootslased, kes pidevalt ajasid kajuteid segi ja käisid meie ukse taga kolkimas. Mul paraku jäi see jant nägemata, sest ma magasin nagu kott. Aga teised ei saandki magada ja olid hommikul väga kurjad, eriti Priit, kes ähvardas kõik rootslased jalaga trepist alla lüüa ja juurde karjuda THIS IS SPARTA!!!

Norrköpingi gym on nüüd kesklinnas ja seal kõrval on pubi, kus mul õnnestus saada minu elu üks jubedamaid kohvielamusi, täiesti võrreldav Poola kohvi või meie endise sekretäri kohviloominguga.

Palju parem ei olnud ka see Tai restoran, kus ma kohalike rootslaste soovituse peale tellisin 2 tärniga toidu, mille esimese ampsu peale kohe mul silmadest hakkas vett jooksma ja jõin kähku ära kaks õlut (üks läks natuke maha vahepeal, kui Matt rääkis, mida täpselt tema koer teeb mängukassiga). Tegemist oli pardipraega, aga see oleks võinud vabalt ka vana saabas olla, miskit maitset läbi selle jubeda pipra küll tunda ei olnud.

Helini söögil vist oli sama viga, igatahes ta jõi ära mitu siidrit ja siis üritas Karli selja tagant kägistada. Aga Karl ei pannud seda tähele ja ajas juttu edasi. Helin peab oma RNC tehnikaga veel tiba vaeva nägema:)

Garderoobinduse osas seminar ei olnud väga edukas. Mäletate neid kimonopükse, mis mul trennis taheti jalast ära rebida? Noh, uute pükste puudumisel ma jälle paikasin neid. Aga nad läksid jälle katki, paikade kõrvalt. Nüüd on gi-pükste asemel lühikesed püksid - sääred tulid ära.

Ühed püksid mul olid veel kaasas, aga need läksid keskelt pooleks.

Uudiste poolelt veel seda, et Daniel võitis magamiskotis shrimpimise võistlused ja Priit võitis laulmise võistlused. Lisaks tasub meeles pidada Priidu uued tiitlid: Life Coach ja Master of Allmightyness:)

Norrköping vol1 - kuidas eestlased sparris ruulisid

Niisiis,
käisin ära Norrköpingis BJJ ja MMA seminaril, kus oli kohal korraga kolm SBG blackbelti.

Kokku siis 6 trenni kolme päeva jooksul. Tegime closed guardi sweepe, überguardi, halfguardi, bodylocki ja guardist löömist. Ma isiklikult jäin asjaga rahule, kuigi trennide lõpus oleks võind veel rohkem sparrimist olla ja trennid pikemad võimidagi, mul jäi veel jõudu järgi lõpuks:)

Kohapeal oli pakkuda 6 rootsi tüdrukut erinevatest klubidest, neist kaks bluebelti. Ma muidugi olin sellise suure valiku üle väga rõõmus ja käisin järjest nende kõigiga rullimas. Kõige parem tundus olevat üks bluebeltidest, kellele ma sain miski 15-20 min jooksul tehtud käeluku, americana ja kaks kimurat. Whitebeltidega sai palju nalja, need põhimõtteliselt sviipisid ennast ise ja panid mulle käelukke pihku, mul polndki väga midagi vaja teha:)

Veel õnnestus rullida kohalike whitebelt poistega ja ühe bluebeltiga Stockholmi klubist, kelle käest sain eriti lollisti passima jäämise tõttu guardist armbari, aga vastu tegin side`st ühe täitsa korraliku armbari ja pärast veel ühe side-choke, mis oli kah täitsa ilusti tehtud ja sisaldas half-guardist mounti ja sealt teisele poole side`i hüppamist, damn I`m good:)

Mainima peaks veel neid halfguardi drille, kus ma ownisin üht kohalikku whitebelti, kes nii 90-100 kilo ringis tundus olevat. Mees pärast küsis, et kas ma olen bluebelt või purplebelt:)))

Igatahes, pärast seda, kui ma olin kõik ülalnimetatud tegelased ära subinud, siis ma tahtsin mõne sellisega rullida, kes mulle täiega peksa annaks. Aga võta näpust, ei tehtudki enam trennide lõpus sparri. Nii juhtuski, et ma seekord peksa ei saanudki. Priit lubas seda asja pärast trennis kneebaridega parandada, aga ma ei karda teda:)

Priidu reisi highlight muidu oli kindlasti see bin ladeni moodi purplebelt, kes pärast rullimist küsis, kas Priit on purpebelt või brownbelt:) Priidu nägu läks särama nagu päike ja kogu ülejäänud reisi me muud enam tema suust ei kuulnud kui seda brownbelti lugu erinevates variantides ja röögatusi stiilis THIS IS SPARTA!!!

Ja Helin oleks kindlasti ühele Rootsi purplebeltile peksa andnud, kui tal põlv ei oleks tiba tagurpidi läinud enne:)

Lähen ära!

Mul on KOHE vaja puhkust!
Kõrini on töölkäimisest ja ehitustöödest ja stuffi ühest nurgast teise tassimisest.

Homme veel läheb köögimööbel üles ja siis ma sõidan nv-ks ära Rootsi.

Ja kui mind Rootsis vahepeal mättasse pole löödud, siis järgmisel nädalal näeb pilte uuest köögist.

P.S. Kui mere peal nüüd torm peaks olema, siis ma saan rabanduse ja suren ära.

Guess what?

Mul elutoas käib betoonivalu:)

Uued kindad

Mingil kummalisel põhjusel hakkas mulle tunduma, et mul on vaja sparrikindaid.

Here we go:
Ma pole veel päris kindel, mis ma nendega tegema hakkan:)