The eternal question: Am I having fun?

Käesoleval aastaajal on siin blogis alati lugeda hala teemal, et hüppehooaeg pole veel alanud.

Pole ka see aasta mingi erand. Here we go.

Nats jube on ikka elada siukses kohas, kus 9 kuud aastast on sitt suusailm (ja veel sitem hüppeilm) ja inimesed nagu elavad ja teevad midagi koguaeg ja tegelevad oma väikeste asjadega ja arvavad, et nii ongi normaalne. Ja kui inimesed juba väga pikalt juba niimoodi elavad, siis nad lõpuks enam ei saagi aru, et midagi on puudu, ja hakkavad arvama, et õnnetuse puudumine ongi õnn.

Noh, eks tegelikult on viga ikka minus, mitte laiuskraadis.

Krt kui oleks kõvasti raha, siis küll käiks paar aastat ainult mööda maailma ringi ja muudkui hüppaks erinevates dropzone`des ja teeks jitzi erinevates klubides.

Etsiis kui mind ühel päeval enam siin ei ole, siis te teate, kuhu ma läksin.