AFF-ist veel

Niisiis,
laupäeval sai jälle tehtud hulk AFF hüppeid (7 siis seekord).
Peab ütlema, et AFF koolitus on väga hästi käima läinud. Lausa nii hästi, et instruktorite töökoormus läheneb maksimumile. Siit ka see 7 AFF hüpet päevas:)

Laupäeval tehti ka ajalugu - Elaki esimene AFF täiskursuse lõpetaja Martin tegi 7-tasemelise kursuse ära täpselt 7 hüppega ning tal on nüüd iseseisva hüppamise õigus. Teise lõpetaja kohale käib tihe rebimine.

Ja tuleb välja, et AFF on vägivaldne spordiala. Siiamaani on mul õnnestunud käia exitil kolaki vastu ust, saada avamisel õpilaselt jalaga molli (fullface ruulib, visiir oli kummi jälgi täis:) ja last but not least, maapealsete harjutuste käigus õpilased vehivad kätega nii hoogsalt, et parem hoia piip ja prillid.

Üldiselt on õpilased tublid, aga vahel saab ka nalja. Vabalangemine võib alguses mõtlemise täiega ära katkestada, vahel hakkab asi mõne aja pärast uuesti tööle ja vahel mitte:) Üks õpilane otsustas oma esimesel hüppel ootamatult 2,5 km kõrgusel varju lahti visata. Ma olin meduusi pool ja juba nägin, et siit lendab, aga teise instruktori nägu oli ikka täitsa priceless:)

Ja AFF on veel sellepärast lahe, et kui õpilasel hästi läheb, siis õpilane on õnnelik ja instruktorid samamoodi:) Siis kõik naeravad ja rõõmustavad ja üleüldse on suurepärane atmosfäär.
Jah, mulle AFF meeldib.