Motivatsioonikriis

Mul on liiga palju tegemist.
Nii tekib vahel olukord, kus midagi ei jõua teha nii, nagu tahaks.

Mina ei ole ka see inimene, kes suudaks mitut asja korraga teha. Vahel ma ikka üritan, a see läheb nässu iga kord.

Kas tuleks kriitilise pilguga üle vaadata oma tegevuste nimekiri ja võtta vähemaks asju, mille jaoks motivatsiooni napib? Või saab parema ajaplaneerimisega asja parandada? Või äkki probleem taandub iseenesest, kui kevadine kõrghooaeg läbi saab?

Have I told you lately that I love you?

On laekunud pretensioone, et kõik viimased sissekanded on nagu tiba negatiivsed ning sisaldavad kõigele lisaks veel füüsilist vägivalda.

Noh, siin midagi ilusat nüüd - punkri akna peal kaktused õitsevad!:)

Mul peale kaktuste rohkem toalilli ei ole, sest ma unustan neid kasta ja närtsivad ära. To be honest, vahel mul närtsib mõni kaktus kah ära.

A tegelt kaktused mulle meeldivad. Ainult üks lill mulle meeldib õitsevast kaktusest rohkem:)

Mis on Sinu lemmiklill??

P.S. Sissekande pealkiri on provokatsioon, rida laulust, mis parajasti raadiost tuli:)

Lennuväljal saab elada!

Hooaja avapidu Kuusikul näitas, et Kuusiku punker on elamiseks juba igati sobiv. Töötab väline lihagrill, külmkapp õlle tarbeks, kohvimasin jne. Lahe!

Samas tuleb tunnistada, et tuukri kaubanduslik välimus sel nv-l ei säilinud.
Kõigepealt sattusin vastu värskelt värvitud seina, siis lage värviv persoon tõmbas värvirulliga mul üle õla, kollane seinavärv läks ümber mulle pükste peale ja xtr määris tordi pealt sefiiri minu peale laiali. Lisaks sellele ta ründas mind täiesti ilma põhjuseta. Kägistasin teda selle eest. Ühel hetkel lasin siiski kägistuse lahti, sest tundus, et ta nagu ei liiguta enam:) Aga oli elus. Oleks võinud veel kägistada. Järgmine kord teab.

Linnud seebiks

Mul pole lindudega kunagi eriti head suhted olnud.
Nad muudkui lendavad mu auto pihta.
Lisaks nad käivad ja situvad mu auto peale.

Nüüd on üks krdi lehm suutnud sittuda punkri akna peale. Ma ei tea, kuidas ta sellega hakkama sai, ilmselt pöörde pealt võimidagi.

Poliitiliselt ebakorrektne sissekanne

See ei ole mingi saladus, et ega enamus inimesi tuukrile ei meeldi. Ega mina ei ole miski ligimesearmastaja. Vabalt võib igas inimeses olla midagi head, aga minu hobiks ei ole nõmedate inimeste seest seda natukest head otsimas käia. Hoopis parem strateegia on nendega mitte tegemist teha. Nimetatud strateegiat olen rakendanud aastakümneid ja töötab nagu kell.

Kahjuks vahel ei saa vältida mõne moroniga kokku puutumist.

Olen juba varemalt siin puudutanud ühte organisatsiooni, kus ma ametialaselt pean osalema, aga kus peale täitsa normaalsete tegusate inimeste on ennast sisse seadnud ka moronite armee. Ilmselt neil on igav ja tahavad suhelda, aga mõne pensionäride ühenduse asemel on nad sattunud meile ristiks kaela.

Niisiis, kohtasin nüüd jälle üht eriti vastunäidustatud indiviidi, kellega olin eelnevalt kokku puutunud kunagi TÜ juures töötades, kui osalesin nimetatud organisatsiooni Tartu osakonnas, kus ta käis mulle kõvasti närvidele näägutamisega, mida kõike tuleks teha (etsiis mida kõike TEISED peaksid tegema, sest nimetatud tüübil ei olnud mingit teemaga seotud kompetentsi, lisaks ta ei rääkinud ühtegi võõrkeelt). Põhiliselt huvitasid teda teema ajalooga ja tuntud inimeste biograafiatega seotud lood, tõenäoliselt sellepärast, et sisulistest asjadest ta polnud võimeline aru saama. Järjepidevalt pidin kulutama aega talle seletamiseks, et mul on oma ajaga paremat teha kui tõlkida eesti keelde mõttetuid artikleid, mida iga normaalne inimene tänapäeval on võimeline lugema inglise keeles.

Noh, eks ma juba tean, et vähemalt kord aastas, nimetatud organisatsiooni aastakoosolekul, ma selle tüübiga kokku juhtun. Tavaliselt ta seal lihtsalt käib mulle närvidele oma jutuga, a no seekord ta läks ikka täitsa üle piiri, tutvustades mind sõnadega “minu õpilane”. BLOODY HELL!

Ma leian, et minu põhiseaduslik õigus on taoliste inimestega mitte tegemist teha. Mine kuhugi, kus sind näha tahetakse! (kui on sellist kohta olemas)

Brita lendas

Laupäeval alustasime kodumaist hüppehooaega.

Päike paistis, Brita lendas, inimesed hüppasid, oli tore päev. Krt selle oma lennukiga võib ära harjuda täitsa:)

Ja kümme punkti pilootidele, kes väga kunnilt lendasid jumpruni täpselt nii, nagu kokku lepitud. Loadmasteri töö puhas rõõm, ei probleemi. Hea vaheldus eelmisele aastale, kus vahel ikka An2-ga täristati stiilis Purjus Teismeline Motorolleri Seljas.

Nv hüpete põhjal võib öelda, et selleks suveks planeeritaval bigway rekordiüritusel võiksid kindlasti osaleda Eveli, Eli ja CV.

Õhtul käisime Kuusiku punkri saunas, mida talvel sai ehitatud ja mis nüüd valmis. Endiselt tuleb tunnistada, et tuukri lemmikjook on see esimene õlu pärast hüppepäeva:)

Parasiilil õnnestus hooaja esimesel hüppel hankida hobuseraud. See on üks väga rõve tõrge, mida meie hüppepäevadel enne nähtud ei ole. Selle tulemusena õnneks on Parasiil jõudnud püha tõe juurde ja ostab uue ranitsa:)

P.S. Ülaloleval pildil on näha üks minu kõige lemmikumaid kohti maailmas: jumpruni peal lennuki uksel.

Üks kasulik infobitt Orlando Seaworldist

Jääkaru haistab saaklooma 20 miili kauguselt.

Et kui sa näiteks lähed põhjanabal hommikul välja jalutama, siis võid arvestada, et see jääkaru hakkas nüüd 20 miili kauguselt tulema.
Õhtuks on kohal.
Et kui õhtul välja lähed, siis passi peale, et ei kargaks kanni.

Z-Team 2007, seitsmes lennuk

Kuulsus kallal

Eile siis saatis Annika maailmarekordi kohta pressiteate ära.
Ma olin parajasti pahaaimamatult vanni ligunema läinud, kui helistasid järjest TV3, ETV ja SLÕhtuleht.

Hommikul käisin Terevisioonis, nüüd olen kümme korda kuulsam ja jube unine.

Things to do before you die - update

Niisiis, aasta tagasi oli siin selline postitus.
Hiljutiste sündmuste valguses võib nimekirjast välja arvata punkti 2.
Hmm, polegi väga palju enam teha jäänud, võimis?

Samas, äkki on mõni oluline punkt listist välja jäänud?? Ettepanekuid?:)