Hakkame siis reede õhtul õega Viljandisse vanaema sünnipäevale sõitma. Miski 10km kiirtee peal sõidetud, siis vaatan selja taha, õe autol esituled jube tuhmid. Helistan õele, krt sul parktuled, keera tuled peale, muidu ei näe sõita ju. Õde ütleb ei, need on täistuled.
Peame siis kinni, et asja uurida, ja tõepoolest, ongi täistuled sellised tuhmid. Lisaks veel klaasipühkijad liiguvad aegluubis. Et krt akuga mingi jama, tuleb tagasi keerata, enne kui hilja. A hilja saabub paraku hulga varem kui loodetud. Egas midagi, haagime katkise masina minu Mazdale sappa ja tagasi Tallinna poole.
Niisiis, väljas kottpime, paduvihm, autode rataste alt lendab paska mitme meetri raadiuses. Tagumisel autol tulesid pole, klaasipühkijad ei tööta, nähtavus 0. Manööverdamine käib telefoni teel: kle nüüd pidurda! nüüd keerame paremale! nüüd jääme seisma!
Ja õpetussõnad kah: passige alati peale, et pukseeritaval autol ikka süüde oleks sisse keeratud! Muidu võib saada kõvasti nalja, kui pöörde peal roolilukk peale läheb...
Igatahes, auto jõudis Tallinna ilma ühegi mõlgita ja seisab praegu ühe täitsa suvalise maja ees ja varastada on suht raske, sest ei lähe käima:)