Rubriigist Lupus EST: Tiim & Riia

TUUKER & RIIA

Tuukri selle aasta sünnipäeva kättejõudmise hetkel (ehk siis kell 12 öösel) olime parajasti Riia lennujaamas, seltskonnaga Tuuker, Tupsu, Rink, Liis, Hups (3a) ja Dygult (6k). Millega polekski olnud mingit probleemi, kui mitte Air Baltic ei oleks meid just teavitanud, et Tallinna lend lükkub edasi seoses ebasoodsate ilmaoludega sihtkohas (räme udu).

Egas midagi, ootame. Esialgu oli kõik normaalne, s.t. Rink klõbistas arvutiga, Dygult meelitas oma hambutu naeratusega ligi sõbralikke vanaprouasid ja Hups jooksis Tupsu sabas, karjudes "Tupsu läheb pissile!!"

Mõne aja pärast anti teada, et lend ei välju enne kella 4 öösel. Tupsu, kes asjaolude kokkulangemisel pidi nagunii kaks järgmist päeva Riias tööasju ajama, otsustas kohale jääda ja lahkus hotelli suunas. 

Ootamatult tuli info, et lendame siiski kell 1 Tallinna poole välja. Reisijad moodustasid lennupiletite ümbervahetamiseks kilomeetrise järjekorra ja ette aeti Boeing 737, mis pidi mahutama mitme Tallinna lennu jagu inimesi.

Läksime siis kõik bussi. Busse oli selle suure lennuki jaoks ilmselgelt liiga vähe, mistõttu tuli seal kõvasti trügida ja jälgida, et keegi Hupsi laiaks ei astuks. 

Kui olime lennukisse maha istunud, siis lennuki kapten palus meil natuke oodata, kuni Tallinna poolt väljalennuks OK saadakse. Ootasime natuke. Kaks ja pool tundi hiljem võttis kapten uuesti ühendust ja teatas, et väljalendu siiski ei toimu ja lähme nüüd kõik terminali tagasi.

Trügisime jälle bussidesse, kus tundus olevat isegi veel kitsam kui enne. Hups harrastas bussi torude ümber postitantsu. Dygult vahtis kannataja näoga ringi ja tegi grrräääääää.

Terminalis kohtasime kohalikku Air Balticu tädi, kes teatas, et me peame nüüd oma registreeritud pagasi välja võtma ja siis sinnasamasse tagasi tulema. Läksime ja võtsime pagasi välja (resultaadina oli nüüd Liisil peale kahe lapse ka veel kolm suurt kotti). Tagasi kahjuks enam ei saanud, kuna pagasilintide juurde viivad uksed töötasid ainult ühes suunas. Passisime siis kottide, beebide ja 20 teise reisijaga järgmised pool tundi seal pagasilindi kõrval.

Lõpuks laekus siiski tagasi seesama Air Balticu tädi, kes juhatas meid Air Balticu infoleti juurde, kust kahjuks hetkel ei saanud mingit infot, küll aga toimus suur trügimine. Lõpuks öeldi, et kõik rahulikult maha istuks ning ootaks taksosid, mis pidid olema juba tellitud. 

Samas hakkas tekkima pisike probleem, kuna Hupsil oli kõht tühjaks läinud ja ta leidis, et vältimatult vajalik oleks viivitamatult tarbida juustu - aga kahjuks kellelgi polnud juustu. 

Vahepeal selgus, et see taksode asi ei ole siiski nii lihtne. Nimelt pidi ikkagi seal Air Balticu infoletis järjekorras seisma ja hankima sealt takso voucheri ning pärast voucheri saamist hankima vastava takso. Samas lahenes vahepeal juustuprobleem, kuna Air Baltic pakkus (hommikusöögiks? öösel kell 4) juustuvõileibasid. 

Pärast seda, kui Hups oli hävitanud kohaliku juustuvõileiva, läksime siis voucheri jahile ja võtsime väljast takso. Meie lootus taksos magada kustus kiirelt, kui taksojuht esimest korda rooli taha magama jäi ja kõigile äärepealt südamerabanduse pidi põhjustama.

Allahi abiga jõudsime siiski hommikul kell 9 Tallinnasse. Taksojuht keeldus meid viimast pool kilomeetrit edasi Tuukri maja ette, vaid tahtis meid tingimata Tallinna lennujaama maha panna - kuna muidu tema eksib veel linna peale ära. Muidugi, god forbid et peaks sihipäraselt kasutama seda suure ekraaniga GPS-i, mis tal keset armatuuri laiutas. Võtsime siis lennujaamast uue takso, sellega sain lõpuks koju, hankisin kiirelt poest paar sünnipäevatorti ja sõitsin tööle. 

Sellist sünnipäeva tõesti enne pole ette tulnud.


KAIC & RIIA

Minul ei ole öö otsa Riia lennujaamas passimisega mingit probleemi, kuna mina olen seda mölutamise asja spetsiaalselt harjutanud eelmisel aastal Kaitseliidu SBK-l. Ma ütlen, tühine üks öö mölutamist ei ole ühele SBK-veteranile üldse mingi väljakutse.

Aga õnneks ei olnud meil seekord Riias kaasas Kaici, kellel on SBK-st juba liiga palju aega möödas ja tema on sellised olulised õppetunnid juba unustanud. Seoses Kaici puudumisega rünnanud näiteks keegi lennuki avariiväljapääse ega visanud taksojuhte aknast välja. Kaic istus samal ajal hoopis Varssavis hotelli baaris ja üritas umbkeelse baari-tšiki käest siidrit tellida.

Sidr! ütles Kaic.
Möh? ütles baari-tšikk.
Apple-beer! ütles Kaic.
Möh? ütles baari-tšikk.
Sidr! ütles Kaic ja näitas näpuga siidri pudeli peale.
Möh? ütles baari-tšikk.


TUPSU & RIIA

Niisiis, mis sa Tupsust, kes jäi Riiga tööasju ajama? 

Tupsul läks Riias kõik hästi, kuigi ta maadles väikeste probleemidega, näiteks puhaste sokkide puudumine. Õnneks on härra major Kaic meile sellistes asjades eeskuju näidanud, mistõttu Tupsu teadis täpselt, mida teha - ehk siis pesta sokke hotelli kraanikausis. Miskipärast ei rakendanud Tupsu Kaici lahendust nr. 2, mis oleks siis hõlmanud sokkidega dušši alla minekut.

Pärast tööasjade edukat lõpetamist istus Tupsu kohvikus ja tegi lennukile minekuks aega parajaks, kui tal äkki tekkis kuri kahtlus. Lähemal uurimisel selgus, et kahtlus on täiesti põhjendatud. Nimelt Tupsu lennupiletitel oli üks oluline puudujääk - need ei olnud sugugi selleks kuupäevaks, millal Tupsu tahtis koju lennata (s.t. kohe). Kuna ka viimane buss Tallinnasse oli just 2 minutit tagasi väljunud, lahendas Tupsu probleemi elegantselt - ta võttis taskust telefoni ja kutsus takso.

To where? küsis taksojuht.

Tallinn, vastas Tupsu.
Eee... WHAT??? ütles taksojuht.


RINK & RIIA

Augusti lõpus käisime tiimiga UK Openil võistlemas. Võistlus lõppes päev varem, ehk siis varuks planeeritud lisapäeva ei läinud tarvis. Tupsu ja Rink leidsid, et neil on tingimata tarvis päev varem koju saada, ükskõik mis see maksab. Tuuker ja wolli otsustasid selle ühe päeva rahulikult Inglismaal hängida ja õlut juua. 

Tupsu võttis oma arvuti välja ja ostis endale kiirelt pileti Heathrow lennujaamast Tallinna. Miskipärast ta aga ei ostnud teist samasugust piletit Rinkile. Ja kui lõpuks Rink jõudis pileti ostmiseni, siis selgus, et nimetatud lennukile rohkem pileteid ei ole. Rink sai väga pahaseks. Kahjuks selle peale ei tulnud pileteid juurde, ainult Tupsu põgenes kiirelt nurga taha. 

Kui Rinki vererõhk oli natuke alanenud, otsis ta endale välja järgmise lennuvariandi - Air Balticu lennu Gatwick-Riia-Tallinn. Selle tulemusena pidi siis Kaic oma kojusõidu trajektoori planeerima niimoodi, et viib kõigepealt Tupsu Heathrow lennujaama, siis Rinki Gatwicki lennujaama ja siis sõidab ära koju Belgiasse. Plaan oli hea, kuid pärast Tupsu edukat mahapanekut Heathrows sekkus olukorda Kuri Saatus, ehk siis suur ummik kiirteel, mistõttu Rink jäi Gatwicki lennujaama hiljaks. Rinki vererõhule see muidugi hästi ei mõjunud.

Lennujaamas aga selgus, et ka Air Balticu lennuk hilineb, mistõttu Rink ikkagi jõudis lennuki peale. Samas kui lennuk Riias maandus, siis Tallinna lennuk oli seoses selle hilinemisega juba ammu minema lennanud ja Rink pidi jääma ööseks Riiga. Rinki vererõhk tõusis veel ühe astme võrra. Õnneks oli Tupsu selleks ajaks juba turvaliselt kodus, s.t. Rinki käeulatusest väljas.

Samal ajal jõid Tuuker ja wolli Inglismaal Guinnessi, panid pintslisse suuri lihatükke ja jälgisid huviga uudiseid Rinki seiklustest.

Rink ei ole Tupsule seda lennupileti asja siiamaani andestanud.

Ja siia lõpuks veel paar random pildikest Lupuse tiimi argipäevast.

1) Tiim läheb Riias lennuki peale. S.h. Tupsu, kes unustab kohvikusse tooli peale oma jope. Kuna selline olukord on tiimis tavaline, siis Tuukri kullipilk märkab mahajäänud jopet.

Tuuker: Tupsu, mis jäi maha?
Tupsu (kiirelt): Kindad, kõrvatropid ja mobiili juhe!
Tuuker: (facepalm)

2) Hommikul vara heliseb hotellis äratuskell. Tuuker ajab ennast suure vaevaga voodist üles ja läheb hambaid pesema. Märkab äkki üllatusega, et peegli eest seisab mureliku näoga Rink, seljas tutikas freefly suit (strateegilistest kohtadest kitsas).

Tuuker (hämmeldunult): Mis teed??

Rink (nukralt): Alla võtan, obviously.