Langevarjurid ja Tallinna malev
Et kõik ausalt ära rääkida, peaks ilmselt alustama ühest sügisesest õhtust, kus langevarjurid olid külma käest põgenenud sauna ja jutuks tuli hüppehooaja-välise aja üleelamine. Ootamatult selgus, et paljude langevarjurite salajaseks sooviks on suurtest tulirelvadest paugutamine ja asjade õhkulaskmine.
Selle aasta alguses siis jõudiski asi niikaugele, et Kaitseliidu Tallinna malevas on nüüd langevarjurite jagu ja langevarjunduse kultuur on kohtunud militaar-kultuuriga.
Militaristid kasutavad maailma kõige ebaloogilisemat kuupäeva formaati (no kesse selle ometi välja mõtles ja mis põhjusel see laiemat kasutust on leidnud?!?) ja iga asja kohta on neil olemas lühend - nt MHK (mitte hiljem kui), KP (kuulipildur), TT (tankitõrje) jne. Meie oleme lisanud veel lühendi MM (Militaarne Mölutamine), mis väljendub selles, kui õppusel peab kell 8.30 kohal olema, aga tegevus ise algab näiteks kell 10.
Sellest teemast oleks veel palju rääkida, aga piirdume seekord nv-l toimunud Kaitseliidu ühisõppusega HUNT 2014 Loksal.
Kuna suur osa õppusest toimus Loksa linnas, siis oli tavaline näiteks selline pilt, kus kuulipildur passib koos oma relvaga põõsa all, ning põõsa kõrval seisab nõutu näoga vanatädi või kamp algkooliealisi põngerjaid. Või siis pahaaimamatult mööda tänavat sõitev Opel Corsa satub äkitselt lahingu keskele, kus ühelt poolt läheneb kuulipildujaga soomuk ja teiselt poolt loobitakse tänavale lõhkelaenguid. Jah, Loksa elanikel oli huvitav nädalavahetus.
Eriti mulle meeldis näiteks see lugu, kus toodi kohale märulipolitsei kilbid jm varustus, millega siis pidime kaitsma objekti (vana lagunenud maja) vihase rahvamassi rünnakute eest. Vihast rahvamassi etendama oli hangitud paarkümmend teismelist, kes said oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Pärast üht tõsisemat märulit pidime aga sõja lõpetama, kuna vihane rahvamass läks nii hoogu, et jooksis maha naabritädi traataia ja tallas ära tulbipeenra. Kompaniiülemal oli pärast naabritädiga kõvasti seletamist.
Muidu inimesed olid sõbralikud ja käisid ikka juttu ajamas ja jõudu soovimas. Mõned üksikud aga käisid ka meie nina all Venemaa lippu lehvitamas, ja üks nendest luges lipu juurde venekeelse luuletuse. Pärast seda tüüp lahkus äraseletatud näoga, nagu oleks millegi suurega hakkama saanud. Tegelikult muidugi tema meeleavaldus oli minu peale täiesti raisatud, kuna ma sain sellest aru ainult sõna "Rossija".
Siin on teile põhjus, miks tasub riigikeelt õppida.
Ühe linnalahingu käigus sõitis meist mööda veoauto, mille katusel oli kuulipildur, kelle pihta kõik suure hoolega tulistasid, aga kuulipildur ei teinud teist nägugi.
Rühmaülem karjus kuulipildurile: Misasja sa paugutad? Sa oled ammu surnud!
Mispeale kuulipildur hõikas vastu: Ei ole surnud! Ma olen soomuk!
Ja nii edasi, muudkui:
- Sa oled surnud!
- Ma olen soomuk!
Selle juhtumi kokkuvõtteks sattusid kõik hämmingusse ja ei teadnud enam, kes nüüd ikkagi surnud on, ja kas siis tulistada "soomukit" või mitte. Olukord lahendati elegantselt reseti teel, kus kõik läksid algpositsioonidele tagasi ja alustati lahingut uuesti algusest:)
See tekitas muidugi hulganisti häid mõtteid, näiteks kas me võiks mõnele oma masinale panna peale sildi TANK? Või siis meie alamehitatud jaole panna sildi PATALJON?:) Võimalused on piiritud.
Murphy seaduse kohaselt vaenlane kunagi ei tule siis, kui sa teda täies varustuses nurga peal ootad - küll aga ta tuleb siis, kui sa parajasti sokke vahetad. Ükskord vaenlane ründas hetkel, kui Tõnu oli parajasti ümber riietumas. Etsiis kõik hakkasid korraga ringi jooksma ja oma varustust selga ajama, ja selle segaduse keskel seisis nõutu näoga Tõnu sooja aluspesu väel. Tanel hõikas: Mis sa passid, võta püss ja lahingusse!! Tõnu astus kaks kahtlevat sammu püssi poole. Kõik jõudsid juba visualiseerida seda pilti, kuidas rohelises aluspesus Tõnu sööstab lahingusse - aga lõpuks ta otsustas siiski võtta aega riiete selgapanemiseks:)
Peale Militaarse Mölutamise (MM) on õppustel veel see miinus, et magada ei lasta üldse. Ühe öö kannatab veel normaalselt üleval olla, aga kaks ööd on juba natuke liiast. Viimasel ööl oli meil Lilianiga rõõm olla kella 4st 5ni patrullis ja vaadata, kuidas pärast kella 5st äratust hakkab telkidest zombi näoga tüüpe välja ronima, kes siis sihitult õue peal ringi tuigerdavad nagu invasion of the walking dead. Lilian lausus kuldsed sõnad: Ja selliste kätte me peaks oma elu usaldama?!?
Siia ka üks pilt, kuidas me parajasti metsas patrullime, öösel kell 5:
HUNTi viimane lahing oli ka päris äge. Varjusime oma jaoga ühte kohapealt leitud suurepärasesse kraavi, kust me siis järjest maha kõmmutasime kõik vaenlased, kes kuskilt nina välja pistsid. Vaenlastel tekkis frustratsioon ja nad ähvardasid tulla meid BTR-iga hävitama - aga lõpuks otsustasid hoopis Carl Gustavi kasuks.
Pärast HUNTi tulid igasugu asjamehed meie kompanii tegevusele ülipositiivset hinnangut andma (mis tuletas kohe meelde vana sõjaväelase Kaici õpetlikke sõnu: kiida lolli - loll teeb tööd!:) Saime ka Hundi passi, kus üllatuslikult on peal Lupuse tiimi logo.
Selle aasta alguses siis jõudiski asi niikaugele, et Kaitseliidu Tallinna malevas on nüüd langevarjurite jagu ja langevarjunduse kultuur on kohtunud militaar-kultuuriga.
Militaristid kasutavad maailma kõige ebaloogilisemat kuupäeva formaati (no kesse selle ometi välja mõtles ja mis põhjusel see laiemat kasutust on leidnud?!?) ja iga asja kohta on neil olemas lühend - nt MHK (mitte hiljem kui), KP (kuulipildur), TT (tankitõrje) jne. Meie oleme lisanud veel lühendi MM (Militaarne Mölutamine), mis väljendub selles, kui õppusel peab kell 8.30 kohal olema, aga tegevus ise algab näiteks kell 10.
Sellest teemast oleks veel palju rääkida, aga piirdume seekord nv-l toimunud Kaitseliidu ühisõppusega HUNT 2014 Loksal.
Kuna suur osa õppusest toimus Loksa linnas, siis oli tavaline näiteks selline pilt, kus kuulipildur passib koos oma relvaga põõsa all, ning põõsa kõrval seisab nõutu näoga vanatädi või kamp algkooliealisi põngerjaid. Või siis pahaaimamatult mööda tänavat sõitev Opel Corsa satub äkitselt lahingu keskele, kus ühelt poolt läheneb kuulipildujaga soomuk ja teiselt poolt loobitakse tänavale lõhkelaenguid. Jah, Loksa elanikel oli huvitav nädalavahetus.
Eriti mulle meeldis näiteks see lugu, kus toodi kohale märulipolitsei kilbid jm varustus, millega siis pidime kaitsma objekti (vana lagunenud maja) vihase rahvamassi rünnakute eest. Vihast rahvamassi etendama oli hangitud paarkümmend teismelist, kes said oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Pärast üht tõsisemat märulit pidime aga sõja lõpetama, kuna vihane rahvamass läks nii hoogu, et jooksis maha naabritädi traataia ja tallas ära tulbipeenra. Kompaniiülemal oli pärast naabritädiga kõvasti seletamist.
Muidu inimesed olid sõbralikud ja käisid ikka juttu ajamas ja jõudu soovimas. Mõned üksikud aga käisid ka meie nina all Venemaa lippu lehvitamas, ja üks nendest luges lipu juurde venekeelse luuletuse. Pärast seda tüüp lahkus äraseletatud näoga, nagu oleks millegi suurega hakkama saanud. Tegelikult muidugi tema meeleavaldus oli minu peale täiesti raisatud, kuna ma sain sellest aru ainult sõna "Rossija".
Siin on teile põhjus, miks tasub riigikeelt õppida.
Ühe linnalahingu käigus sõitis meist mööda veoauto, mille katusel oli kuulipildur, kelle pihta kõik suure hoolega tulistasid, aga kuulipildur ei teinud teist nägugi.
Rühmaülem karjus kuulipildurile: Misasja sa paugutad? Sa oled ammu surnud!
Mispeale kuulipildur hõikas vastu: Ei ole surnud! Ma olen soomuk!
Ja nii edasi, muudkui:
- Sa oled surnud!
- Ma olen soomuk!
Selle juhtumi kokkuvõtteks sattusid kõik hämmingusse ja ei teadnud enam, kes nüüd ikkagi surnud on, ja kas siis tulistada "soomukit" või mitte. Olukord lahendati elegantselt reseti teel, kus kõik läksid algpositsioonidele tagasi ja alustati lahingut uuesti algusest:)
See tekitas muidugi hulganisti häid mõtteid, näiteks kas me võiks mõnele oma masinale panna peale sildi TANK? Või siis meie alamehitatud jaole panna sildi PATALJON?:) Võimalused on piiritud.
Murphy seaduse kohaselt vaenlane kunagi ei tule siis, kui sa teda täies varustuses nurga peal ootad - küll aga ta tuleb siis, kui sa parajasti sokke vahetad. Ükskord vaenlane ründas hetkel, kui Tõnu oli parajasti ümber riietumas. Etsiis kõik hakkasid korraga ringi jooksma ja oma varustust selga ajama, ja selle segaduse keskel seisis nõutu näoga Tõnu sooja aluspesu väel. Tanel hõikas: Mis sa passid, võta püss ja lahingusse!! Tõnu astus kaks kahtlevat sammu püssi poole. Kõik jõudsid juba visualiseerida seda pilti, kuidas rohelises aluspesus Tõnu sööstab lahingusse - aga lõpuks ta otsustas siiski võtta aega riiete selgapanemiseks:)
Peale Militaarse Mölutamise (MM) on õppustel veel see miinus, et magada ei lasta üldse. Ühe öö kannatab veel normaalselt üleval olla, aga kaks ööd on juba natuke liiast. Viimasel ööl oli meil Lilianiga rõõm olla kella 4st 5ni patrullis ja vaadata, kuidas pärast kella 5st äratust hakkab telkidest zombi näoga tüüpe välja ronima, kes siis sihitult õue peal ringi tuigerdavad nagu invasion of the walking dead. Lilian lausus kuldsed sõnad: Ja selliste kätte me peaks oma elu usaldama?!?
Siia ka üks pilt, kuidas me parajasti metsas patrullime, öösel kell 5:
HUNTi viimane lahing oli ka päris äge. Varjusime oma jaoga ühte kohapealt leitud suurepärasesse kraavi, kust me siis järjest maha kõmmutasime kõik vaenlased, kes kuskilt nina välja pistsid. Vaenlastel tekkis frustratsioon ja nad ähvardasid tulla meid BTR-iga hävitama - aga lõpuks otsustasid hoopis Carl Gustavi kasuks.
Pärast HUNTi tulid igasugu asjamehed meie kompanii tegevusele ülipositiivset hinnangut andma (mis tuletas kohe meelde vana sõjaväelase Kaici õpetlikke sõnu: kiida lolli - loll teeb tööd!:) Saime ka Hundi passi, kus üllatuslikult on peal Lupuse tiimi logo.
posted by Tuuker at 7:17 AM
|
