Rubriigist Lupus EST: Empuria hüppelaager

Käisime tiimiga Hispaanias kevadises treeninglaagris.

Seekord oli meid päris kohe suurem seltskond, mis sisaldas peale Lupuse tiimi veel tiimiliikmete perekondi, lisa-kõhtlendajaid (Wilson, Mellukas, Norman) ja tervet pataljoni sõjardeid. Mul oli tõsine mure, et kuidas see armaada ikka kõik lennuki peale jõuab ja kas me unustame ka kellegi maha. Mäletate Tupsut, kes alati lennujaama hiljaks jääb, välja arvatud need korrad, kus ta jätab lennu kellaaja kontrollimata ja saabub lennujaama täiesti meelvaldsel momendil? Novot, seekord oli Tupsu üllatuslikult lennujaamas õigel ajal kohal, küll aga ta oli jätnud tegemata Ryanairi check-in`i, mille eest temalt kohapeal küsiti 70 euri.

Saabusime lõpuks siiski edukalt Hispaaniasse, kahjuks aga ei saabunud meiega koos sugugi hüppeilm. Tupsu leidis endale sõbra Jõepetsi, kellega koos nad päevad otsa taevasse vahtisid ja tõsise näoga arutasid, "Jaa, seal mägede kohal on taevas juba heledam - varsti hakkame hüppama! Näe, seal tagapool on pilvede vahel auk ja vihma peaaegu ei sajagi - lähme vaatame, kas manifest on juba lahti!" See optimism muidugi ei realiseerunud ja nii veetsime esimesed kolm päeva kohalikus tuuletunnelis, vahtides akna taga sadavat vihma.

Sõjardid olid kaasa võtnud tüüpilise ameeriklase T.J., kes otsustas kah natuke tunnelis lennata, "to work on my headdown". Sättisime ennast ootusärevalt kõik kenasti tunneli äärde ritta ja tõepoolest meie lootusi ei petetud. Oli kontrollimatut ringilendamist, vastu seinu põrkamist, spinni, meelehetlikke päästmisaktsioone tunnelirottide poolt - ja siinjuures tasub mainida, et freefly-ni veel üldse ei jõutudki:) Parima saavutusena tüüp lõpuks lamas selili võrgu peal ja üritas vältida kontrollimatut spinni. 

Asi oli ikka nii hull, et me otsustasime kogu pundiga olla ameeriklase vastu thoughtful & considerate - muidu teeb veel kuskil nurga taga harakiri võimidagi. Täiesti ilmselt aga meie püüdlused ei olnud piisavalt veenvad (ei, ameeriklane ei teinud harakiri, vaid jõi palju alkoholi ja tüütas kogu õhtu kõiki, kes piisavalt kiirelt ei põgenenud, pikkade kirjeldustega oma freefly ja svuubi oskustest - jah, see kardetud svuubipill Spectre 170:)

Kuna väljas oli vihmane, aga see-eest külm, siis otsustas Tupsu endale habeme kasvatada. Plaan kestis umbes kolm päeva, mille jooksul meil oli karvane mets-tupsu. Aga siis tal õnnestus pärast pooletunnist üritamist gaasigrill põlema panna, millega ta ilmselt saavutas kindluse oma alfa-isase staatuse osas ja ajas habeme jälle ära.

Lõpuks läks ka ilm ilusaks ja saime ikka hüpata ka. Vabalangemine on ikka tiba teine asi kui tunnel, tuleb tunnistada. Ega polegi muud, kui et tuleb rohkem hüpata.

Kohe laagri alguses esines mitmeid üllatavaid kujundist kadumisi, mille peale teised tiimiliikmed kõvasti naerda said. Kõigepealt esines sellega Tupsu, kellel oli kõrv lukus ja ühel hetkel ta lihtsalt kujutas ette, et kuulis Pro-tracki piiksu. Ja siis Rink, kes unustas maa peal Pro-tracki sisse lülitamata ja tegi seda lennukis. Tiimikaaslased küll hoiatasid teda, et nüüd see Pro-track piiksub kõrgemal, aga polnd sest kasu midagi - Rink oli 1700m peal kujundist kadunud nagu kell:) Pärast ta ei leidnud ka Pro-tracki reseti võimalust üles ja pidi ootama, kuni see ennast ise välja lülitab (järgmisel päeval). Rink kaalus võimalust asja parandada Pro-tracki peal üles-alla hüppamisega, aga see jäi siiski tegemata, kuna hüppepäeva jooksul tal ei olnud selleks aega ja pärast hüppamist hakkasime kohe õlut jooma.

Koos meiega tegi Empurias trenni ka üks inglise 4way tiim. Ma olen kindel, et Eesti langevarjureid peetakse maailma kõige ebaviisakamateks, uimasemateks, suhtlemispuudega tüüpideks - aga need inglased läksid jälle teistpidi liiale.

Inglaste tiimi nimi oli Dynamite Wolf Squadron. Päriselt. Nende tiimi logoks oli suur hundi pea, mille hammaste vahel oli dünamiidi pulk. Päriselt. Oma rituaali alustasid nad lennukis 2km kõrgusel. Kõigepealt nad panid kogu tiimiga pead kokku ja vehkisid kätega. Seejärel tegi iga tiimiliige iga teise tiimiliikmega secret handshake`i. See oli iga paari puhul erinev ja mõnel juhul võttis aega pool minutit. Kui see jube vehkimine ja patsutamine oli lõpuks teostatud, siis võtsid nad ette ümbruskonnas kõik langevarjurid, kelleni iganes käsi ulatas, ja patsutasid need ka läbi. Kõik tiimiliikmed järjest patsutasid kõiki ümbruskaudseid ahve. Ja oh seda röömu, kui läheduses mõni teine FS4 tiim juhtus olema - siis läks ikka kohe tõsisemaks patsutamiseks. Edasi tuli see värk, et kõigile hüppajatele, keda ei ulatunud patsutama, tuli lehvitada. Ja rituaali lõpetuseks hõikas üks inglise tiimi tüüp üle lennuki: "Have a good skydive, guys!"

Ja nüüd kujutage sedasama asja ette igal jumala tõusul, 10 korda päevas. Have a good skydive, guys.

Mina iseenesest ei soovi olla ebaviisakas, mistõttu ma üritasin teha sõbralikku nägu, kui inimesed tulid mulle lennukis patsu lööma. Vahel nad jäid mulle imelikult otsa vaatama, siis ma sain aru, et sõbralik nägu polnud päris õigesti välja tulnud. Noh, ilmselt tuleb veel harjutada.

Vahel ma olen ikka üritanud ka tiimi vastu sõbralik olla (tiimi vastu mul on tegelt ka sõbralikud tunded, mistõttu pole tarvis nägusid ekstra välja mõelda). Mispeale aga Tupsu esitas pretensiooni, et ma naeratan talle lennukis ja tema hakkab kartma. Tuleb välja mõelda miski viis tiimi vastu sõbralik olemiseks ilma neid hirmutamata.

Kuna Kaic on tiimis Tail, siis ta istus alati uksele kõige lähemal ja oli seepärast sellest inglise tiimist kõige rohkem ohustatud. Eriti tüütu oli seal üks pisike tibi, kes ei pidanud paljuks patsutamise eesmärgil kogu lennukitäie inimeste otsas turnida. Niisis lennukisse maha istudes me tavaliselt vaatasime üksteisele otsa ja nentisime: jah, väike tibi saab Kaici kätte! Kaic siis istus mureliku näoga ja tegi selleks ajaks silmad lahti, kui see väike inglise tibi ronis üle kogu lennukitäie langevarjurite Kaicile nina alla ja lõi talle patsu, mille Kaic kannataja ilmel vastu võttis. Jah, väikse tibi päev oli rikutud, kui ta ei saanud lennukis Kaicile patsu lüüa. Rink oli natuke vähem thoughtful & considerate, ehk ta lihtsalt ei teinud silmi lahti, kui väike tibi tuli patsutama. Tibi togis Rinki natuke, aga suur aff ei liigutanud sugugi. Tibi vaatas halvakspanevalt ülejäänud tiimile otsa ja kaebas: "He is sleeping!" Mille peale kogu tiim tuima näoga edasi istus, nagu eestlastele kohane. Tibil ei jäänudki muud üle, kui Rinki niisama vastu kintsu patsutada ja lahkuda. Muidugi ta tuli järgmise tõusu ajal jälle tagasi. Ja ülejärgmise. Ja iga sellest järgmise tõusu ajal ka.

Ükskord aga juhtus nii, et inglisa tiim hakkas lennukisse ronima, aga kahjuks lennuk oli juba täis ja nad ei mahtunud ära. Selle peale sattus see väike inglise tibi paanikasse ja röögatas üle kogu lennuki: There are too many people on the plane! Manifest! WHERE IS THE MANIFEST?!!!

Ülejäänud hüppajad ei leidnud, et midagi eriti kohutavat oleks juhtunud, istusid rahulikult edasi ja kuulasid hämmeldusega inglise tibi hüsteerilist kriiskamist. Samas pingil lösutav Babyloni freefly-coach hõikas: Relax, lady! Fuck me!

Kui manifest lõpuks kohale jõudis, siis selgus, et ülearune oli sel tõusul seesama inglise tiim. Mis te arvate, kas hispaanlased ka oskavad seda rämeda naeru asja?:) Oskavad küll.

Kokku saime 5 hüppepäeva peale 45 hüpet, millega on nimetatud laager ametlikult Lupuse kõige edukam treeninglaager läbi aegade. Kahjuks pidime lahkuma just siis, kui ilmad Hispaanias tõsiselt suviseks läksid.

Meie ööbimiskohas riiuli peal oli üks suur roosa vaas, mida me vahelduva eduga üritasime lahkuvatele sõpradele kaasa pakkida. Paraku ei õnnestunud see ei T.J., Viido, Normani ega kellegi teise puhul, kuna inimesed lihtsalt ei ole nii udupead, et jätaks märkamata oma kotti pakitud suure roosa vaasi... oh, wait:))

Siin on teile pilt, mis avanes Tupsu pesumasinas kolm päeva pärast Empuriast saabumist, kui Tupsu läks oma puhtakspestud pesu sealt välja võtma. Juhin tähelepanu roosale vaasile, mille sees on parajasti Tupsu sokk. Etsiis Tupsu oli tassinud vaasi kotis koju (pagasi ülekilod ftw), kallanud koti pesumasinasse tühjaks ja pesnud pesu koos vaasiga puhtaks. Permanentset dämmi kuskil ei tuvastatud, välja arvatud Tupsu hingeline trauma, pluss vaasi küljest on puudu mõned killud, mis on nüüd arvatavasti Tupsu aluspükstes.