Uued varjud!

Eile saabusid Eesti Langevarjuklubi uued õpilaskamad.

Näevad uued välja? Ehhee, ongi uued, ainult 50 hüpet per kama!

Kellele juuresolev pilt midagi ei ütle: tegemist on parima konfiga üldse, mis õpilaste jaoks saada on. Saime need hea hinnaga ühest Hollandi langevarjuklubist, mis parajasti pankrotti läks. Orgunnimist oli kõvasti, aga lõpuks on kamad käes.

Great success!!

Diskrimineerimine?

Viimasel ajal on jälle üles tõusnud see vähemuste (s.h. naiste) diskrimineerimise teema.

Ma pean ausalt ütlema, et minu arvates naiste diskrimineerimine küll Eestis probleemiks ei ole.

Ma pole kunagi märganud, et mind eriti diskrimineeritud oleks.

Ainult üks juhtum tuleb praegu ette, kus Panda korra üritas mind diskrimineerida sellega, et keeldus minuga maadlemast, kuna ma olla naissoost. Aga Pandale võib andeks anda, sest tal on olnud raske lapsepõlv, kus ta on pidanud naisi jalgadega peksma.

Pigem on mõnel pool tegemist meeste diskrimineerimisega. Näiteks meil trennis - kui mehed peavad passima miski 30-kesi väikeses riietusruumis üksteisel seljas, siis meil naistel on kahepeale sama suur ruum kasutada. Saab iga soki eraldi nagi otsa riputada ja korraga kahe dušši all käia.

Btw, endiselt on teadmata, mida täpselt mehed teevad riietusruumis, et neil alati kauem aega läheb kui meil. Mingid teooriad meil selle kohta on, aga kontrollimata:)

Eesti filmid

Niisiis,
käisime Jane ja Jüri onnis Eesti filmide festivalil.
Kolme päevaga sai ära vaadatud üle 20 filmi erinevatest ajastutest ja žanridest.

Üldiselt peab ütlema, et Eesti filmikunst on ennast minu silmis rehabiliteerinud. On küll olemas Eesti filme, mida kannatab vaadata. Ilmselt võib nüüd natuke revideerida oma strateegiat kiiresti ümber keerata ja putku panna, kui tekib oht Eesti filmi näha.

Majas liikudes pidi hoolega jalgade ette vaatama, sest seltskonnas viibis ka minikoer chichuaua, kes kohapeal sai väikeselt peretütrelt nimeks Kiisu. Seda eksitust ei saa mitte pahaks panna, sest väga raskesti on tuvastatav sarnasus selle roti ja nende elukate vahel, kes väljas lumehanges püherdavad ja urisedes konti närivad.

Ja selle laupäevase kalapiruka retsept tuleb igatahes veela käest välja nõuda.

Jah, mina olen suhtlemisgeenius!

Ma pean hakkama oma konversatsioone ette planeerima, ausalt.
Muidu ma ütlen täitsa valesid asju.
Pärast tuleb ette küll, mida tegelikult oleks pidanud ütlema, aga siis on juba hilja.

No ma ei oska seda asja.
Soovitage head suhtlemiskoolitust.

Praha

Kuigi ma vihkan hommikul kell 5 ärkamist, et lennuki peale jõuda, siis tuleb tunnistada, et Tšehhi pole pooltki nii hull maa kui Poola.

Praha lennujaamas on kümme korda rohkem ruumi kui Varssavis, reklaamsiltidega ei ole nii hullusti üle pingutatud, teed on paremad, kohvi kõlbab juua, õlu on suisa hea ja inimesed pole lollid.

Ja Praha arhitektuuri kõrval tundub Tallinn nagu amatööride ehitatud.

Hooaja lõpupidu

Niisiis,

laupäeval oli Eesti Langevarjuklubi hooaja lõpupidu.

Teemaks oli sport. Oli maadlejaid, jalgrattureid, aeroobikatšikke, suusahüppajaid, iluuisutajaid, epeevehklejaid, hokimängijaid...

Üle pika aja oli ka Liisut näha. Ega ta muidu naljalt nägu ei näita, a kui ikka alkoholi on kuskil ripakil, siis Liisu kohe kõpsti kohal:)

Langevarjuteemalisele koogivõistlusele laekus kolm kooki. Žürii hindas kõiki kooke kolmes kategoorias: välimus, maitse ja muud omadused.

Napi edumaaga võitis Liisu malelauakook Triinu napoleonikoogi ees.

Kolmas kook nägi välja nagu lehmakook, oli tulisoolane, kõrbenud ja ähvardas hambaid murda. Positiivse poole pealt võib öelda, et taolise koogi söömine kindlasti edendab õlle tarbimist, aga negatiivse küljena oli koogi sisse peidetud ungari pekki, ehk siis tegemist oli koogikomisjoni esinaise mõrvakatsega.

Värske hüppelennuki piloot Parasiil korjas nii aasta muna kui aasta langevarjuri auhinnad:) Alloleval pildil on jäädvustatud Parasiilile pühendatud lugu "Pilot" rokiosakonna esituses.

Toimus ka spontaanne striptiisishow veela ja tuukri esituses, millest aga ajalugu vaikib:)

Unenäod

Väiketuuker nägi unes tormihoiatust. Kõrvalolevalt pildilt on näha, et unenägu on täide läinud.

Mina nägin unes, et ma poksisin nagu Anderson Silva. Eile trennis proovisin järgi. Tühjagi.

Vahel esmamulje annab inimesest ikka väga vale pildi

Näiteks tüüp, kes on sooritanud kaks mõrva, võib töövestlusel jätta päris normaalse mulje.
Tänasest lehest võib lugeda, et kaks pole jäänud kolmandata.

Ma isegi ei kujuta ette, mis esmamulje minust võib jääda. Misiganes see oleks, võite kindel olla, et selles on väga vähe tõtt:)

Kreeka-rooma maadlus

Käisin täna kreeka-rooma maadluse võistlusi vaatamas.
No nendel meestel on lihtsalt loomajõud. Lahe!:)

Kreeka-rooma maadlus iseenesest on kahtlane värk. Enamus asju on keelatud. Ja mis diil selle parteriga on??? Eitea mis loogika on selles asjas, et ronitakse üksteisel seljas ja ümber ei tohi keerata?

Mina kreeka-rooma maadlust kunagi teha ei saaks. Seal on punaseid ja siniseid trikoosid vaja selga panna. Musta värvi üldse ei ole.

Peab küll ütlema, et võistlejad olid punase ja sinise värvi mõistega tiba loominguliselt ümber käinud. Sest roosa ikka ei ole punane ja lilla ei ole sinine:) Aga noh, meeste asi, ei mingit värvimaitset.

Käisime kartidega sõitmas

Tükk aega läks aega kardiga ühele lainele saamiseks. Päris mitu ringi olin juba ära sõitnud, enne kui aru sain, et gaasi saab veel poole rohkem põhja vajutada:)

Ja poole sõidu pealt läks järsku istme lukustus katki. Etsiis kui gaasi vajutasin, siis iste liikus tahapoole ja ei ulatanud enam gaasipedaalini:)

Päris ilma laamendamiseta ei õnnestunud kah hakkama saada. Kolm karti sattusid kurvi peal kõrvuti, mispeale äärmine kart pani rajalt välja üle piirde, tõusis õhku, lendas paar meetrit ja maandus ühe boksis seisva kardi katusele.

Üks põhisõidumees oli parajasti suutnud murda jalaluu. Aga see tegi sõidu ainult kiiremaks, sest kipsis jalga ei saanud nii kergesti gaasi pealt ära võtta:)

Kui pärast koju sõitma hakkasin, siis vajutasin esiteks laksti gaasi põhja ja rooli oleks äärepealt küljest ära keerand:)