Täna siis 4 katset 160-wayd kokku saada 8 lennuki ja 6km pealt. Lõpuni ükski katse ei õnnestunud, aga asi läheb järjest paremaks. Ma olen ühe välimise rea viimane mees, viimased 2 hüpet oli kujund juba niipalju koos, et ma sain oma doki ära võtta:)
Hommikul esimesel hüppel üks töll break-offi ajal ümberpööramise asemel träkkis otse terve bigway alt läbi teisele poole. Tõesti ei tea, mis talle pähe lõi. Selle peale meie plane captain ütles kuldsed sõnad: When I find this guy, I fucking promise you, I`m gonna fuck him right up his fucking ass! Ei teagi, kas ta oma ähvarduse ka teoks tegi, igatahes sellist jama rohkem näha pole olnud.
Veel juhtus täna üks pilot chute entanglement, nimelt ühe hüppaja meduus takerdus teise hüppaja käe ümber. Ärge küsige, kuidas nad sellega hakkama said.
Träkkimisel ja avamisel on ikka päris tihe värk siin. Lisaks krdi igal hüppel täna mu Spectre avanes off-heading. Maisaa aru, mis krdi jama see on
Ühel hüppel olin avamisel lennuväljast nii kaugel, et jõudsin ainult lennuvälja nurga peale maanduma kahe metsatuka vahele. 5m jäi aiast puudu. Samas oli hea, et ma seda suurt valget platsi ei valinud maandumiseks, see kurinahk on hoopis mingi tiik.
On tuvastatud, et Barigo altimeetri maksimumkõrgus on 5400m, sealt ta edasi ei liigu. Ma tükk aega ikka imestasin, et mis hea pärast me seal 5400m peal nii kaua lendame ja kõrgemale ei tõuse:)
Hapnikuga on meil selline strateegia, et voolik käib fullface kiivri sisse ja visiir kinni, siis kiiver läheb hapnikku täis. Väga mugav, v.a. see, et siis kiivrit lahti teha enam eriti hea plaan ei ole. Uskumatu, mis kohad kõik kohe sügelema hakkavad, kui on teada, et kratsima ei ulata.
Homme jälle 4 hüpet plaanis.