Kui mina 1994.a. TÜ-sse astusin, oli meil 4-aastane bakalaureuseõpe ja 2-aastane magistriõpe, kusjuures magistriõppes oli 2 erinevat programmi, MA ja MBA.
MBA (Master of Business Administration) programm ei olnud mõeldud bakalaureuse lõpetajatele, vaid inimestele, kel on mittemajanduse kõrgharidus. Nimelt oli õppeprogramm sisuliselt sama mis majandusteaduskonna bakalaureuseõppes. TEGELIKULT – majanduse bakalaureuseõpe oli kõvema tasemega asi kui MBA. Näete siis eksitavaid kraadinimetusi, eksole.
MA ehk akadeemiline magistriõpe oli tol ajal küllalt kõva tasemega Economicsi programm, õppejõud olid mingi europrojekti raames imporditud:)
Siis läks käima see uus 3+2 süsteem. Sisuliselt tähendab praegune magister endist bakalaureust, lisatud on mingid üleülikoolilised üldained. Mnjah.
Nüüd vaatasin doktoriõppe ainekava. Ja kassanäe – seal puha samad ained, mis ma bakalaureuses ja magistris juba õppinud olen. Ilmselt veidi täiendatud või natuke teise nurga alt, aga no kaua võib?!?
Välja on toodud ka doktorantuuri õppekava eesmärk: Anda mitmekülgseid teadmisi majandusteaduse eri valdkondadest.
Kuulge, kui ma juba doktoriõppesse olen välja jõudnud, siis ma ei otsi enam “mitmekülgseid teadmisi majandusteaduse eri valdkondadest”, vaid pigem süvendatud teadmisi minu poolt valitud valdkonnast, või olen ma asjast valesti aru saanud?? Ükskord peab lõppema ka ülikoolis see üldise silmaringi arendamise eesmärk. Kui sa õpid iga asja natuke, siis lõpuks sa ei oska ikka mitte midagi.
Tegelikult ma tean ka põhjusi, miks asjad on just nii ja mitte teisiti.
Aga ma tahtsin lihtsalt oma arvamuse kirja panna.
