Rubriigist Väikesed asjad, mis teevad rõõmu

Sõber Pirts on avastanud järjekordse rõõmu - uued kingad:)

Aga minul ka! minul ka!!! on viimasel ajal väikesi asju, mis teevad rõõmu!
Kahjuks ma ei saa nendest blogisse kirjutada, kuna tegemist on riigisaladusega.
(noh, Priidule ja Ronile võin ehk üksikuid wing tsuni sisaldavaid episoode rääkida... kui viitsin:)

Muus osas on uudist niipalju, et tiim jätkuvalt üritab mind pankrotti ajada ja tundub sellega varsti ka edu saavutavat.

Oleme nüüd vahepeal hoolega kriiperdanud, midagi juba õnnestub kah. Kaic ei ole enam alati pool kujundit teistest maas ja Antonil lähevad järjest harvemini silmad pungi.

Paranenud ei ole see pool, kus Anton unustab alati kriiperdamise aja ära ja siis Rinki telefonikõne peale tormab kohale, silmad pungis ja läikiv ülikond seljas. Seega ta on nüüd meile paar kasti õlut sees, mis on tore, arvestades asjaolu, et tiimi treeningplaani vaadates mul omal nagunii enam raha õlle ostmiseks ei jää.

Ja kas mäletate seda blokk 10, kus Anton alati ajas Kaici segadusse erilist homonägu tehes ja seda Kaicile nina alla toppides, niiet Kaic järgmise kujundi ära unustas? Vot nüüd Kaic vastas sellega, et ühel hetkel kriiperi peal ta hakkas lihtsalt Antoni kätt silitama. Anton sattus nii hämmingusse, et ei märganud kätt äragi tõmmata, vaid lihtsalt vahtis hämmeldunud ilmel Kaicile otsa, samal ajal kui teised tiimiliikmed said naerukrambid.

Pärast seda Rink keeldus kriiperi peal Kaicile selga keeramast.

Lisaks jätkasime tiimi kauaaegset traditsiooni ja käisime järgmise tiimiliikme juures söömas. Kaici majapidamises pakuti tomatisuppi, rannakarpe valge veini kastmes ja torti, mille väidetavalt Kaic oli ise teinud (lubage kahelda:). Kõik oli muidugi väga maitsev ja üldse meil tegelikult toidu osas igasugune soorituspinge puudub, kuna pärast seda Antoni pakutud süütevedelikuga maitsestatud liha salatikastmega võivad kõik kindlad olla, et nende tehtud toit on vähemalt natuke parem.

Muidugi läks joomine järjekordselt tiba käest ära, lisaks vaatasime läbi Empuria hüppevideod, mille käigus me karjusime üksteise peale järjest kõvemini, kuni lõpuks isegi wolli häält ei olnud enam kuulda ja Anton viitas mulle ainult sõnadega "see loom".

Sellele tiimijoomingule järgnevatel päevadel ma olen järjest õhtud läbi joonud audiitoritega (edukalt).

Aga tänaseks on mul lepitud kokku maadlusmati peal date Heliniga, kes ei soovinud 3D Treeningu maadlustrennis pakutavate suurte ahvidega maadelda.

See saab huvitav olema.

Tuleb vähem juua???