Rubriigist Lupus EST: The Green
Niisiis,
käisime tiimiga jälle Bedfordi tunnelis lendamas.
Mäletate Tupsut, kes alati lennujaama hiljaks jääb, asjad maha unustab ja Ryanairi check-in´id tegemata jätab? Noh, seekord tundus kõik hästi minevat - kuni selle hetkeni, kui Stanstedi lennujaamas jäi meile silma, et Tupsu kalpsab kuidagi liiga rõõmsalt ringi, väike arvutikott üle õla. Probleem nimelt selles, et lennukisse minnes oli Tupsul kaasas olnud ka veel kiiver, mida aga nüüd obviously enam ei olnud. (mälu värskenduseks: Tupsu eelmine kiivri mahaunustamise keiss päädis selle roosasid kleepekaid täis kleepimisega, mis oleks ometigi pidanud teda ettevaatlikuks tegema - aga ei:)
Edasine oli nagu mingi arvutimäng, kus igal levelil antakse mingi uus ülesanne, mille lahendamine võib (kuid ei pruugi) sind lähemale viia probleemi lõpplahendusele.
Seega siis oli Tupsu kiivrist ilma ja pidi tunnelist laenama kohalikku Phantomi demokiivrit, mis tema suureks meelehärmiks oli ererohelist värvi. Lisaks toimusid selle kiivriga allpoolkirjeldatud intsidendid:
Tunnelis olid koos meiega ka kaks itaallast, keda Kaic tundis miskitelt bigway üritustelt. Itaallastele avaldasid tiimi lennuoskused kõvasti muljet, mistõttu arenes nende ja Kaici vahel järgmine dialoog:
Itaallane: Your team is flying very good, really!
Kaic: Yes yes - except him! (näitab näpuga Tupsu peale)
Itaallane: Ah, The Green!
Tunnelis käies me ööbime tavaliselt väikeses vana-inglise stiilis hotellis nimega Queen`s Head. Sellel hotellil on hulganisti plusse, näiteks soe vesi, hommikusöök ja hästivarustatud baar koos vaadi-Guinnessiga; aga on ka üks miinus - nimelt receptioni-tädi on kohutav nõid, kelle käest võib suvalisel hetkel sõimata saada.
Näiteks ta paneb baari alati punkt kell 23 kinni, ja issand halasta kui keegi selleks ajaks ei ole jõudnud oma õlut lõpuni juua. Või kui keegi julgeb tulla hommikust sööma varem kui punkt kell 8 või istuda tema nägemuses vale laua taha.
Seekord läks kõige paremini Tupsul, kellel õnnestus hommikusöögiks tellida juustu ja singiga omletti täiesti ilma sõimata saamata. Ja kui me õhtul läksime välja õlut jooma, siis tädi hõikas Tupsule järele: Have fun, love - take one for me!
Selle peale Tupsu muutus juba natuke murelikuks ning kaalus, kas ta äkki peaks toa ukse ööseks barrikadeerima või siis igaks juhuks peitma ennast voodi alla. Keset ööd oligi Tupsu äkitselt voodist kadunud - aga tuli välja, et ta ei põgenenud receptioni-tädi eest, vaid oli lihtsalt kogemata peldikusse magama jäänud.
käisime tiimiga jälle Bedfordi tunnelis lendamas.
Mäletate Tupsut, kes alati lennujaama hiljaks jääb, asjad maha unustab ja Ryanairi check-in´id tegemata jätab? Noh, seekord tundus kõik hästi minevat - kuni selle hetkeni, kui Stanstedi lennujaamas jäi meile silma, et Tupsu kalpsab kuidagi liiga rõõmsalt ringi, väike arvutikott üle õla. Probleem nimelt selles, et lennukisse minnes oli Tupsul kaasas olnud ka veel kiiver, mida aga nüüd obviously enam ei olnud. (mälu värskenduseks: Tupsu eelmine kiivri mahaunustamise keiss päädis selle roosasid kleepekaid täis kleepimisega, mis oleks ometigi pidanud teda ettevaatlikuks tegema - aga ei:)
Edasine oli nagu mingi arvutimäng, kus igal levelil antakse mingi uus ülesanne, mille lahendamine võib (kuid ei pruugi) sind lähemale viia probleemi lõpplahendusele.
- Level 1: Infoletist saime juhised minna terminali A-piirkonna juurde, keerata kohviku kõrvalt vasakule jne jne, kuni lõpuks kuskil karuaugus nurga taga on silt "Validation point nr. 9", mille all on seina peal telefon, millega siis tuleb helistada pagasiteenistusele. Meie suureks üllatuseks oligi nimetatud telefon päriselt olemas.
- Level 2: Seina peal asuvast telefonist teatati Tupsule järgmine number, kuhu helistada.
- Level 3: Sellelt järgmiselt numbrilt teatati Tupsule, et kõik lennukitest leitud asjad viiakse lennujaamast 5km kaugusele seifi, kus nad peavad seisma vähemalt 2 päeva, alles pärast seda võib nad lennujaama tagasi tuua ja tekib teoreetiline võimalus neid tagasi saada.
- Level 4: Saaga jätkub, Tupsu pole siiamaani kiivrit kätte saanud.
Seega siis oli Tupsu kiivrist ilma ja pidi tunnelist laenama kohalikku Phantomi demokiivrit, mis tema suureks meelehärmiks oli ererohelist värvi. Lisaks toimusid selle kiivriga allpoolkirjeldatud intsidendid:
- Tuuker lõi jalaga Tupsu kiivri visiiri lahti.
- Tuuker lõi jälle jalaga Tupsu kiivri visiiri lahti.
- Tuuker lõi veekord jalaga Tupsu kiivri visiiri lahti.
- Tuuker lõi küünarnukiga Tupsu kiivri visiiri lahti.
- Lendamise ajal tuli kiivri kinnituse trukk lahti - mispeale kiiver tahtis Tupsul peast ära lennata - mispeale Tupsu hammastega kiivrit kinni hoides meeleheitlikult püüdis trukki kinni panna, lennates samal ajal ringi nagu lastud vares - mispeale kohalik tunnelirott pidas sobilikuks tunnelisse sisse karata ja Tupsu sealt ära päästa, suhteliselt ebaväärikal viisil:)
- Tupsu tegi parajasti tunnelis bootyflyd, kui kiivri visiir iseenesest lahti lendas - mispeale kiiver lendas hooga ülespoole Tupsule vastu lõuga - mispeale Tupsu hammustas endale keele sisse augu.
Tunnelis olid koos meiega ka kaks itaallast, keda Kaic tundis miskitelt bigway üritustelt. Itaallastele avaldasid tiimi lennuoskused kõvasti muljet, mistõttu arenes nende ja Kaici vahel järgmine dialoog:
Itaallane: Your team is flying very good, really!
Kaic: Yes yes - except him! (näitab näpuga Tupsu peale)
Itaallane: Ah, The Green!
Tunnelis käies me ööbime tavaliselt väikeses vana-inglise stiilis hotellis nimega Queen`s Head. Sellel hotellil on hulganisti plusse, näiteks soe vesi, hommikusöök ja hästivarustatud baar koos vaadi-Guinnessiga; aga on ka üks miinus - nimelt receptioni-tädi on kohutav nõid, kelle käest võib suvalisel hetkel sõimata saada.
Näiteks ta paneb baari alati punkt kell 23 kinni, ja issand halasta kui keegi selleks ajaks ei ole jõudnud oma õlut lõpuni juua. Või kui keegi julgeb tulla hommikust sööma varem kui punkt kell 8 või istuda tema nägemuses vale laua taha.
Seekord läks kõige paremini Tupsul, kellel õnnestus hommikusöögiks tellida juustu ja singiga omletti täiesti ilma sõimata saamata. Ja kui me õhtul läksime välja õlut jooma, siis tädi hõikas Tupsule järele: Have fun, love - take one for me!
Selle peale Tupsu muutus juba natuke murelikuks ning kaalus, kas ta äkki peaks toa ukse ööseks barrikadeerima või siis igaks juhuks peitma ennast voodi alla. Keset ööd oligi Tupsu äkitselt voodist kadunud - aga tuli välja, et ta ei põgenenud receptioni-tädi eest, vaid oli lihtsalt kogemata peldikusse magama jäänud.
posted by Tuuker at 4:31 AM
<< Home