Wednesday, January 23, 2013

Rubriigist Lupus EST: jälle Bedfordis

Käisime siis jälle tiimiga tunnelis lendamas. 

Tupsu meil jääb Tallinna lennujaama alati hiljaks ja siis tormab kohale viimasel hetkel, keel vesti peal. Seekord esimest korda ta jõudis lennujaama õigel ajal - või vähemasti sel ajal, mida ta ise pidas õigeks ajaks. Tegelikult ta mingil arusaamatul põhjusel tuli tund aega enne õiget aega. Mis on siiski juba suur improvement võrreldes eelnevate kordadega, keep up the good work.

Lendamine paraneb jätkuvalt. Vahel juba hakkab tekkima tunne, et tiim teeb täitsa koostööd omavahel. Tupsu ei anna enam nii palju keysid ka - kuigi siin on ilmselt veel suur töö vaja ära teha, enne kui ta selle jama päris ära lõpetab.

Lupuse tiimi eripära on see, et tagumine tükk koosneb suurtest affidest (Rink ja Kaic), kaaluvahe esimese ja tagumise tüki vahel on peaaegu 40kg. Iga järgneva campi ajal on Rink jälle paar kilo juurde võtnud. Seekord oli lisaks Rinkile ka Kaic paar kilo juurde võtnud, mis Rinki kohutavalt rõõmustas. Minul ja Antonil ei ole endiselt õnnestunud kaalu olulisel määral suurendada, mistõttu me kanname lennates kokku miski 15kg tina. 
Kui me parajasti järgmise sessiooni hüppeid läbi kõndisime (seda nimetatakse muide "tantsimiseks"), astus Kaic kogemata Rinkile varba peale. Mispeale Rink hüppas ühe jala peal ringi, Kaic passis süüdlasliku näoga kõrvad lontis ja Anton sai naerukrambid, kuna tema nägemuses on meil tiimis kaks ninasarvikut ja nüüd üks astus teisele peale.
Üldiselt meie tiim on naljade suhtes üpris valiv ja ei naera millegi peale, mis ei ole vähemalt 7 punkti 10st. Välja arvatud Tupsu aadressil tehtavad naljad - siis sobivad juba ka 2-punktised.
Rink teeb aeg-ajalt kummalisi kinnisvaranalju ja siis naerab nende peale, samal ajal kui ülejäänud tiim teda hämmeldunud näoga vahib. Näiteks selline juhtum, kus terve küla ostis koos loteriipileti, mis võitis - ja kõik külaelanikud said rikkaks, v.a. üks tüüp, kes ei olnud pileti ostmise ajal kohal. Ja siis tema naaber pakkus, et ostab tema maa ära. Hahaa? Obviously ainult kinnisvaramagnaatidele jõuab see nali kohale:) 
Tiimis on kaks magamisgeeniust - Kaic (sõjaväelane) ja Tupsu (tavaline unimüts). Seekord Kaic keeras lihtsalt tunnelis seina äärde magama enne järgmist sessiooni. Rink üritas Kaicist eeskuju võtta ja läks tema kõrvale magama. Me siis Antoniga panime suidid selga ja tinavööd peale, Anton virutas magavale Kaicile jalaga tagumikku ja karjus "Lähme lendama!". Kaic kargas sekundi pealt püsti ja vahtis hullumeelse pilguga ringi (ilmselt ta kahtlustas, et Taliban ründab vms) - kahjuks me ei suutnud naeru pidada, mispeale Kaic sai asjast aru, kukkus jalapealt jälle külili ja magas edasi. Vaat see on tase.
Tupsu tase on ka küllalt kõrge: tulin õhtul tuppa, panin tule põlema, kolistasin kottidega ja komistasin voodi nurga otsa, aga Tupsu magas käpad laiali ja ei teinud märkamagi. Küll aga mul õnnestub teda alati üles ajada hommikul oma äratuskellaga (Always Look On The Bright Side Of Life) - kuigi ta vahel juba ootab seda ja poeb peadpidi padja alla peitu.
Ja siia lõppu veel üks teadaanne kõigile, kes on harjunud siit blogist Tupsu seiklusi lugema - paluks võtta arvesse, et Tupsu on tiimisisene hüüdnimi ja seda ei tohi kasutada keegi peale tiimiliikmete. Tupsu pahandab koledasti kõigi peale, kes seda reeglit rikuvad (s.h. oma naise peale:) Etsiis oma heaolu huvides jälgige, et keel ei väärataks - Tupsu on küll väike, aga tige ja juristiharidusega!