Rubriigist Jits @ co: Priidu Ironman
Kuna Priit sai mõni aeg tagasi USAs musta vöö, siis eile me tulime kõik matile kokku, et talle traditsiooniliselt peksa anda. Ma küll ei olnud sealt Inglismaa-reisilt saadud külmetusest veel päris paranenud, aga seda võimalust ei saanud ometigi mööda lasta.
Btw, Priit peaks tõesti ette vaatama seal erinevates imelikes riikides reisides. Omal ajal Rootsist ta sai külge soja latte jms ja nüüd USAst on ka miskeid koledaid võõramaa kombeid kaasa tulnud - eks me üritame ära kannatada, ehk läheb üle.
Kuna jitsi blackbeltidega pole Eesti väga laiata (koos Priiduga on neid nüüd 2), siis ma olengi ennemalt osalenud ainult ühel blackbelti Ironmanil (tegemist oli siis Martiniga, kelle käest ma kogemata sain käeluku ja sinna läks minu esimene ja viimane võimalus ever Martinit subida).
Ironmani rullid algavad alati valgetest vöödest ja siis järjest edasi kõrgemate vööde poole. Priidu üritusele oligi kohale tulnud hulk suuri ja raskeid whitebelte (isegi raskemaid kui Priit ise), mistõttu tal tuli pidevalt vältida kimonosse topitud sadade kilode all lömastatud saamist.
Kui rullimise järjekord minuni jõudis, siis Priit oli juba täitsa kapsas, aga nagu ma läksin kimurat tegema, nii tal kohe tekkis äkiline motivatsioonipuhang ja ärkas ootamatult ellu. Vahepeal sain isegi juba käe kätte (Priit ka pärast tunnistas, et oli hea pressure ja ta juba hakkas kartma, et äkki tulebki ära), aga siis ta kasutas oma 90-kilose blackbelti tehnikaid (ehk siis kukkus rabelema nagu loom) ja kimura läks käest ära. Kokkuvõttes oli igatahes tegemist suure ebaõiglusega, eriti arvestades fakti, et pärast minuga rullimist viskas Priit jälle käpad taeva poole ja sai järgmise poole minuti jooksul miski 5 subi.
Siia juurde illustratsioon mitte enam kõige värskemast Priidust, kes parajasti valmistub rullima Harryga.
Lõpuks läks siiski kõik hästi, Priit jäi (napilt) ellu ja enamus whitebelte on ka jätkuvalt ühes tükis. Ja ma läksin tegin Marielile kohe viis kimurat järjest, et ikka oleks õiglus maa peal jalule seatud.
Muuseas - Ron on kuskilt saanud uue SBG kirjaga rashguardi, mis on valge ja puhas ja nats gay ja millega ta ei raatsi rullida, vaid ainult annab trenne, et teda ikka peetaks viisakaks ja korralikuks treeneriks. Kuna Roni nägemuses, kui ta annaks trenne vanas kulunud verepritsmetega särgis, siis käiks trennis ainult mina ja veel 3 inimest, kes on samasugused nagu mina. Sest statistilist tõenäosust arvestades peaks need 3 minu moodi inimest kuskil eksisteerima. Kui keegi neist kolmest seda juttu siin loeb, siis võtke palun ühendust ja lähme tekitame Ronile rabanduse.
Btw, Priit peaks tõesti ette vaatama seal erinevates imelikes riikides reisides. Omal ajal Rootsist ta sai külge soja latte jms ja nüüd USAst on ka miskeid koledaid võõramaa kombeid kaasa tulnud - eks me üritame ära kannatada, ehk läheb üle.
Kuna jitsi blackbeltidega pole Eesti väga laiata (koos Priiduga on neid nüüd 2), siis ma olengi ennemalt osalenud ainult ühel blackbelti Ironmanil (tegemist oli siis Martiniga, kelle käest ma kogemata sain käeluku ja sinna läks minu esimene ja viimane võimalus ever Martinit subida).
Ironmani rullid algavad alati valgetest vöödest ja siis järjest edasi kõrgemate vööde poole. Priidu üritusele oligi kohale tulnud hulk suuri ja raskeid whitebelte (isegi raskemaid kui Priit ise), mistõttu tal tuli pidevalt vältida kimonosse topitud sadade kilode all lömastatud saamist.
Kui rullimise järjekord minuni jõudis, siis Priit oli juba täitsa kapsas, aga nagu ma läksin kimurat tegema, nii tal kohe tekkis äkiline motivatsioonipuhang ja ärkas ootamatult ellu. Vahepeal sain isegi juba käe kätte (Priit ka pärast tunnistas, et oli hea pressure ja ta juba hakkas kartma, et äkki tulebki ära), aga siis ta kasutas oma 90-kilose blackbelti tehnikaid (ehk siis kukkus rabelema nagu loom) ja kimura läks käest ära. Kokkuvõttes oli igatahes tegemist suure ebaõiglusega, eriti arvestades fakti, et pärast minuga rullimist viskas Priit jälle käpad taeva poole ja sai järgmise poole minuti jooksul miski 5 subi.
Siia juurde illustratsioon mitte enam kõige värskemast Priidust, kes parajasti valmistub rullima Harryga.
Lõpuks läks siiski kõik hästi, Priit jäi (napilt) ellu ja enamus whitebelte on ka jätkuvalt ühes tükis. Ja ma läksin tegin Marielile kohe viis kimurat järjest, et ikka oleks õiglus maa peal jalule seatud.
Muuseas - Ron on kuskilt saanud uue SBG kirjaga rashguardi, mis on valge ja puhas ja nats gay ja millega ta ei raatsi rullida, vaid ainult annab trenne, et teda ikka peetaks viisakaks ja korralikuks treeneriks. Kuna Roni nägemuses, kui ta annaks trenne vanas kulunud verepritsmetega särgis, siis käiks trennis ainult mina ja veel 3 inimest, kes on samasugused nagu mina. Sest statistilist tõenäosust arvestades peaks need 3 minu moodi inimest kuskil eksisteerima. Kui keegi neist kolmest seda juttu siin loeb, siis võtke palun ühendust ja lähme tekitame Ronile rabanduse.
posted by Tuuker at 5:10 AM
<< Home