Kevad

Eile kooserdasin pool päeva mööda linna, kus kõnniteede asemel olid vesise lume hunnikud. Lõpuks läksin üldse sõiduteele kõndima, aga seal olid mingid autod, mis pritsisid vett minu pihta.
Nüüd on jälle nohu, blin.
Inimesed peaks aru saama, et seminarid tuleb teha kuskil normaalses kohas, mitte kesklinnas, kus kahe kilomeetri raadiuses ühtegi parkimiskohta ei ole.

Üldse eile polnd just kõige parem päev. Lõunasöögil ajasin ümber kõik asjad, mis vähegi ümber sai ajada, trennis hakkas nina verd jooksma ja võhm on selle kahenädalase trennipausiga täitsa otsa saand. Kneebaridest üldse ei hakka rääkimagi.

No mis elu see on?!?

Asjade parandamiseks on välja töötatud kava, mis algab conditioniga pühapäeval. Kui ma peaksin sinna kolmandasse raundi kärvama, siis võite minna ja punkrist viski ära juua.