Tuukri Tibu Gryttjomis

Etsiis tuukri ja tibu suhe on endiselt õnnelik, aga samas mitte igav:)

Pärast seda 600-ndat hüpet eelmisel suvel, kus ülirämedate tropikeerdude pärast cutaway sai tehtud, ei ole tibu enam selliseid jamasid korraldanud.

Nimelt ma olen ikka juba aru saanud, kuidas avanemise ajal tuleb tibuga suhelda, ja kui ta tahab tropikeerde peale keerata või miskit, siis saab teda üldiselt ümber veenda. Ja juba üle 100 hüppe järjest oleme alati ühise keele leidnud ja ei ole miskit jama olnud.

Aga nüüd Gryttjomis viimasel hüppepäeval teisel hüppel juhtus selline lugu, et kuppel polnud veel jõudnud hakatagi lahti minema, kui järsku laksti keeras mitu tropikeerdu peale. Seda keeramise liigutust polnud peaaegu nähagi, nii kiiresti keeras. A õnneks ma sain kohe pihta, mis värk on, ja keerasin tropikeerud välja. Siis ma muidugi lennuväljale enam tagasi ei jõudnud, vaid maandusin lennuraja otsa ühe põllu ääre peale. Ja mõtlesin, et küllap tibul miskipärast natuke paha tuju oli seekord.

Aga järgmisel hüppel täpselt sama asi juhtus. Ei jõudnud kuppel veel lahti minema hakatagi, kui raksti keeras mitu tropikeerdu peale ja kohe spinni kah veel. Mõtlesin juba, et noh nüüd see kuues cutaway tuleb, aga tõsise tegutsemise tulemusena õnnestus siiski spinn ära lõpetada ja tropikeerud välja keerata. Maandusin muidugi jälle sinna põllu ääre peale:)

Aga muidugi siin miski põhjus pidi olema, sest ega see normaalne ei saa olla, et 100 hüpet järjest ei tule tropikeerde ja siis kaks korda järjest tuleb.
Ja mõtlesin lõpuks välja kah.
Nimelt olin otse enne neid kahte tropikeerdudega lõppenud hüpet vahetanud välja sisekoti esimese kummi ja pannud sinna ühe pisikese ja hästi kõva kummi. Ilmselt see kumm siiski liiga kõva oli ja tõmbas sisekoti viltu? Vahetasin sinna jälle suurema kummi ja tropikeerde rohkem ei tulnud.