Näh, jälle nässus!

Ma olen jõudnud arusaamisele, et asjade planeerimine on suures osas tühi töö.

Nädal otsa sai konfitud 5 inimese, lennukite ja tuuletunneli ajakavade kokkuajamist. Ja nüüd, kui lõpuks sai kõik paika ja kokku lepitud, läks tuuletunneli propeller puruks ja asi seisab terve juulikuu.

Või siis selline näide:
Tavaliselt ma pakin reisideks asju niimoodi, et võtan koti ja tõstan sinna kõik sisse, mis silma jääb ja vaja võiks minna. Selle tulemusena mul jääb vahel asju maha otseloomulikult.
Nüüd aprillis enne Zephyrhillsi minekut ma tegin täpse nimekirja, mis asjad tuleb kaasa võtta ja kui palju. Pakkisin kõik asjad kahte kotti. Kõik oli timm.

Ja siis New Yorgis JFK lennuväljal üks paks neeger lihtsalt võttis ja saatis mu asjad kuhugi karuperse. Kolm päeva pidin Floridas läbi ajama ainult hambaharja ja ühe paari puhaste sokkidega.
Sitta sest nimekirjast mulle kasu oli, ma ütlen!

Aga kas ma nüüd lõpetan asjade planeerimise ära? Vaat ei lõpeta, sest muidu ei saa üldse mitte midagi tehtud.

Ühesõnaga, endiselt on käimas projekt: Kuidas Tumbleweeds Saab World Meetiks Piisavalt Hästi Lendama, Et Häbi Poleks Professionaalide Kõrval.