Kohtumine loodusega

Eile õhtul hüppasin kaks tandemit.

Kuusikul on õhtuti tihti selline kahtlane ilm, et maa peal on nulltuul, aga üleval mingi tige drift. Nii ka seekord. Esimese tandemiga sain kogu hüppe aja vastu tuult hoides ikka lennuväljale maha, aga teise tõusu ajaks oli tuul veel kõvemaks läinud ja tandemi wingload pisikese reisijaga oli umbes null ja panime tagurpidi üle kogu lennuvälja ja maandusime metsa taha heinamaa peale:)

Tegelikult see sunset load oli ülimalt visuaalselt nauditav elamus, sest 2 km peal oli õhuke pilv ja ülevalpool pilve ilus punane päikeseloojang. Valge pilv, punane taevas ja vabalangemine - no mida sa hing veel oskad tahta! Rõhutasin tandemreisijale kah mitu korda, et ta kindlasti päikeseloojangut vaataks, aga tal siiski oli vabalangemises nii palju tegemist vabalangemisega, et ei suutnud looduse ilu tähele panna:) Aga ma küll nautisin täiega.

Matk heinamaa pealt lennuväljale oli kah ilus, sest päike oli just loojunud ja kuu paistis. Aga krt seda tandemvarju tassigu keegi teine järgmine kord, ma olen tandeminstruktor ikkagi, mitte tandemi transa!!

Lennuväljalt koju sõites kalpsas üks kits autost 10m kauguselt üle tee. Minu meelest loodus võiks jääda sinna, kus on looduse koht, mitte ronida keset autoteed.