Cutaway no. 5

Niisiis,
siit tuleb lugu sellest, kuidas tuuker tõi ühe hüppe eest kaks kasti ja hüppas pool Parasummerit laenatud varjudega.

Parasummeri 3. päeva 3. hüpe oli minu kuuesajas. Ja plaan oli keerata 11wayga punkte ja siis 1300m peal mina viskaks meduusi otse kujundist ja kaameramees filmiks otse eest.
Mina muidugi boing-boing kohe selle idee peale, et tibu avanemine jääb otse kaamerasse:)
Isegi mitte korraks ei mõelnud selle peale, et kas Velo viskamine keset kujundit on ikka kõige parem mõte.

Hüpe läks kõik suurepäraselt. Keerasime punkte nagu kell ja 1300m peal tegin kenasti avamismärguande ja viskasin meduusi. Video ja fotod on väga väärt materjal:) Ja väga timm tunne on muide kujundist meduusi visata. Teate seda fenomeni, kuidas videoid vaadates tundub, et varju avav inimene kerkib ülespoole? Vaat kujundist meduusi visates on just täpselt selline tunne, aga nagu for real:)

Aga kohe pärast meduusi viskamist teadsin, et jama on majas. Kuigi kuppel esimesel hetkel paistis ok, siis persetunne ütles, et ikaldus on tulemas.
Ja ikaldus tuli. Kõigepealt Velo keeras 360 kraadi tropikeerud ja siis keeras need lahti sellise hooga, et keeras teisele poole ühe hetkega umbes pool miljonit tropikeerdu peale. Väga kiiresti käis see kõik. Keerud olid kaela taga raiserites väljas ja ei saanud isegi üles vaadata, et mis see kuppel seal teeb. Siiski, tunde järgi võis öelda, et keerab ikka veel järjest tropikeerde peale:)

Asi tundus unrecoverable ja otsustasin minna plaan B peale, enne kui mingi tõsine tsentrifuug jõuab tekkida. Kõrgema avamise tõttu oli kõrgust piisavalt ja kiiret ei olnud. Võtsin sangad pihku, tõmbasin padja ära, paari sekundiga sain kõhuli keeratud ja tõmbasin sanga. Varu avanes nagu kell (oma pakitud!:)

Velo ja vabakott kukkusid paksu metsa karude juurde, ise maandusin kenasti lennuväljale. Velo leidsime metsast üles sama päeva õhtul, vabakotti ilmselt on praeguseks nirgid pesa teinud. Tra see on mul kolmas kadunud vabakott juba.

Jama põhjustest: kahtlustan kas kujundi turbukat või seda, et üks hüppaja jäi mu jala lahtilaskmisega hiljaks.

Ja loo moraal:
* Oleks pidanud järele mõtlema, kas Velo viskamisel otse kujundist tulemus on riski väärt (tõe nimel peab ütlema, et ilmselt järelemõtlemine poleks mind peatanud ikkagi;)
* Oleks pidanud enne meduusi viskamist üle kontrollima, et kõik gripid on lahti lastud.
* Ehk oleks nende tropikeerdude vastu veel midagi saanud ette võtta, kui oleks kähku tegutsenud, enne kui asi käest ära läks? Vaat ei tea, mul ainult 200 hüpet selle kupliga.

Ja suured tänud Mardile, Heikile ja IPAle varjude laenamise eest Parasummeril.