Tegus nädalavahetus

Niisiis,
nv-l käisin Tartus BJJ / MMA seminaril, kus instruktoriteks olid John Kavanagh Iirimaalt ja Karl Tanswell Inglismaalt.

Igatahes soovitan kõigile selliseid seminare. Õppisime palju lahedaid asju ja sai sparrida ja öösel muidugi kah juhtus asju. Mumeelest võiks iga kuu olla üks seminar. Praegu igalt poolt valutab ja silm on kah nats sinine, aga asi oli seda väärt igatahes.

Osad asjad, mis Karl meile õpetas, olid mumeelest MMA reeglite järgi keelatud, a kui kohtunik ei näe, siis neid ikka saab teha:)

Töövõitude hulka võib lugeda ka seda, et sain trennis Vallole poksikindaga pihta. Great success! Nimelt ma juhtusin Vallost mööda jalutama, kui ta parajasti teisele poole vaatas, ja head võimalust ei saanud mööda lasta:) Sparris ei saa talle never ever pihta.

Lisaks siis mõned tüübid tegid belt testi. Ma sain kogemata rullida Lauriga, kes tahtis purplebelti saada. Ta oli juba päris väsinud. Aga lukke kaitses hoolega. Nii ei saandki kumbki ühtegi subi tehtud. Aga John raibe ei lõpetanud rulli ära ja ma väsisin kah täitsa ära pikapeale. Üritasin siis Laurit täiega peedistada, et see jama lõpeks (vabandan skullride eest!:) aga no ta ei pannud ühtki käppa välja ja mind ta kah subida ei suutnud ja nii see jäigi.
Lauril olla sooje sõnu kah minu jaoks jätkunud pärast matši:)

Laupäeva õhtul käisime Illusioonis. Seal oli vahelduva eduga õudne muusika ja eriti õudne muusika, ja kell 4 pandi see pleiss üldse kinni. Selleks ajaks oli enamus meie rahvast koju läinud, mina olin muusika parandamiseks jõudnud ära juua ohtralt Jamesoni viskit ja Karl oli jõudnud sinnamaale, et hoidis turvamehel bodylocki ja nuias "wrestle with me, pleeeeease!"

Igatahes kui Illukast välja saime, siis mul oli jube uni ja tahtsin kohe minna ära magama. Aga päeva päästis John, kes järsku tegi mulle double-legi otse lumehunnikusse. Selle peale mul uni läks hoobilt ära, kukkumise pealt sain guardi kinni ja kähku tegin reversali. Aga baas sai sitt ja tema tegi kohe omakorda reversali. Ja siis jälle mina. Ja seekord mul õnnestus peale jääda. Aga kuna ikka jube lumine oli, siis ma pidasin paremaks püsti tõusta. Aga Karl arvas, et see oli jäme viga ja kunagi ei tohi kedagi minema lasta, kui juba mountis oled:)

Igatahes Karl ja John olid heas tujus ja me Heliniga üritasime kiiresti leida taksot, sest oli karta, et muidu kuskil läheb andmiseks, enne kui koju jõuame.

Näiteks John läks ja torkas oma hotdogi mingile suvalisele endast peajagu pikemale kapile nina alla ja küsis "want some of my sausage?"

Leidsime siis lõpuks takso ühe ülikannatliku taksojuhiga (taksojuhi kannatlikkus oli eriti hästi näha pärast, kui Karl keeldus taksost lahkumast, kui ei saa juhile head-ööd-musi anda). Kuna meid oli tiba liiga palju, siis John ronis Helinile sülle ja karjus terve tee, et Helin krabab tema tagumikku ja igapidi ahistab teda. Nüüd on igastahes rahvusvaheline skandaal ja Helini uus hüüdnimi on The Molester.