Rubriigist Lupus EST: European Skydiving League
Niisiis,
Lupus EST osales European Skydiving League finaalvõistlustel Belgias.
See on selline tore 4-way võistlus, kus kõik Euroopa tiimid saavad võistelda 4 erinevas klassis - AAA (Open), AA, A ja Rookie. Kokku oli võistlustel 36 tiimi, Open klassis (koos Lupusega) 6 tiimi.
Reisikorralduse olime seekord delegeerinud wollile.
Maandusime Brüsselis, wolli pani hotelli koordinaadid oma high-tech GPS-süsteemi sisse ja hakkasime sõitma. Mõne aja pärast olimegi kohal. Koht nägi välja nagu üks keskmine geto, seal oli küll hulganisti laohooneid ja rekkasid, aga ei ühtegi hotelli. Pärast pikka otsimist, mille käigus me kaalusime variante, et meid varsti kuskil pimeduse varjus maha lüüakse (või siis peame selle vältimiseks Tupsu rekkameestele loovutama), õnnestus siiski leida midagi, mis kaudselt hotelli meenutas. Voodid, tuleb tunnistada, olid täitsa ok, samas vannituppa mahtusime küll mina ja Tupsu enam-vähem ära, aga kui Rink sinna sisse läks, siis juba seinad paindusid väljapoole.
Rink otsustas mingi uitmõtte ajel wolliga ühes toas ööbida, et wolli ei oleks üksildane (Rink läheb oma viisakusega vahel üle piiri, tõesti), aga ta sai oma veast kiiresti aru ja kolis järgmiseks ööks meie juurde ümber. Põhimõtteliselt Rinkil oli wollile selle öö osas nii hulgaliselt pretensioone, et ma imestan, et ta juba keset ööd tekk ümber meie ukse taga ei kraapinud.
Hommikul oli siis vaja minna lennuväljale. Wolli pani lennuvälja koordinaadid oma high-tech GPS-süsteemi sisse ja hakkasime sõitma. Mõne aja pärast olimegi kohal. Koht ise nägi välja selline:
Moorsele DZ (kui me selle lõpuks üles leidsime) on muidu päris korralik. Lendasime kiire ja mugava Supervan´iga, mille number oli OO-JEE. Varumaandumisplatside osas on Moorseles järgmised valikud:
a) hobusekoppel
b) lehmakoppel
c) maisipõld
Otsustasime kohe kohapeal ära, et meie maandume alati lennuväljale (v.a. Tupsu, kes avaldas oma poolehoidu variandile b).
Moorsele DZ omapäraks on see, et boarding toimub lennuraja otsas, kuhu hüppajatel tuleb mitusada meetrit kõndida. Mille jooksul saab arendada huvitavaid konversatsioone, näiteks ükskord me arutasime, mis siis saaks, kui lennuki uks ühel hetkel ise kinni läheks. Kui see kinnihoidmise toru on lennukist väljaspool, siis saaks tiimi väljaronimise ajal ukse kinni panna, nii et tail ja outside center jäävad välja ning point ja inside center sisse. Ainuke probleem oleks see, et varbad võivad jääda ukse vahele. Veelgi lihtsam oleks kaameramehega, lihtsalt tuleb lasta tal välja ronida ja siis uks kinni panna, las siis hängib seal üksinda:)
Samal hüppel aga juhtus niimoodi, et piloot pani koos kollase tulega (ukse avamise märguanne) korraks kogemata ka rohelise tule põlema (väljahüppe märguanne). See ajas segadusse kaameramees wolli, kes rebis ukse lahti ja ronis välja nagu välk. Ülejäänud tiim siis vahtis hämmeldunult kõigepealt kollast tuld, siis ukse taga hängivat wollit ja siis üksteisele otsa. Samal ajal wolli rippus lennuki küljes ja vahtis hämmeldunult ust, mis oli täitsa tühi ja ühtegi tiimi sealt välja ei roninud. Äkitselt läks wollil peas lamp põlema ja pähe kargas mõte, et krdi homodest tiimikaaslased panevad kohe ukse kinni! Mispeale wolli üritas paaniliselt tagasi lennukisse ronida, mis lennuki seest vaadates nägi välja nii, et uksele tekkis wolli vasak jalg, mis meeleheitlikult kraapis varbaga uksepiita. Samal hetkel aga süttis lõpuks roheline tuli ja tiim ronis välja, trügides wolli ukselt tagasi.
Lupus EST sai kokkuvõttes 4. koha ja tegime ka tiimi rekordi 17p, mis ei ole tegelikult üldse halb tulemus. Tegelikult see ületab kehtivat Eesti rekordit (mis on 14p), aga kuna ESL ei ole ametlik FAI võistlus, siis jääb kehtiv rekord praegu püsima. Järgmisel aastal ületame ametlikult:) 17p hüppe video on siin.
Erinevaid võistlusklasse hõlmavatel võistlustel on see positiivne omadus, et Open klassi tiimid saavad algajatega laiata. Näiteks nagu wolli, kes läks ja astus tõsisesse arutellu kahe kena AA-klassi tiimi tšikiga erinevate divepooli blokkide teemal. Ülejäänud tiim vaatas imestunult pealt, sest noh - wolli teab divepooli blokkidest sama palju kui siga sünnipäevast, lisaks mitmed tiimikaaslased oleks ise hea meelega tahtnud nende tšikkidega rääkida:) Asi sai selgeks, kui wolli tuli ja hakkas uhkelt rääkima blokk 23 üksikasjadest, mida ta tšikkidega oli arutanud. Divepoolis on 22 blokki. Kümme punkti tšikkidele :D
Lupus EST osales European Skydiving League finaalvõistlustel Belgias.
See on selline tore 4-way võistlus, kus kõik Euroopa tiimid saavad võistelda 4 erinevas klassis - AAA (Open), AA, A ja Rookie. Kokku oli võistlustel 36 tiimi, Open klassis (koos Lupusega) 6 tiimi.
Reisikorralduse olime seekord delegeerinud wollile.
Maandusime Brüsselis, wolli pani hotelli koordinaadid oma high-tech GPS-süsteemi sisse ja hakkasime sõitma. Mõne aja pärast olimegi kohal. Koht nägi välja nagu üks keskmine geto, seal oli küll hulganisti laohooneid ja rekkasid, aga ei ühtegi hotelli. Pärast pikka otsimist, mille käigus me kaalusime variante, et meid varsti kuskil pimeduse varjus maha lüüakse (või siis peame selle vältimiseks Tupsu rekkameestele loovutama), õnnestus siiski leida midagi, mis kaudselt hotelli meenutas. Voodid, tuleb tunnistada, olid täitsa ok, samas vannituppa mahtusime küll mina ja Tupsu enam-vähem ära, aga kui Rink sinna sisse läks, siis juba seinad paindusid väljapoole.
Rink otsustas mingi uitmõtte ajel wolliga ühes toas ööbida, et wolli ei oleks üksildane (Rink läheb oma viisakusega vahel üle piiri, tõesti), aga ta sai oma veast kiiresti aru ja kolis järgmiseks ööks meie juurde ümber. Põhimõtteliselt Rinkil oli wollile selle öö osas nii hulgaliselt pretensioone, et ma imestan, et ta juba keset ööd tekk ümber meie ukse taga ei kraapinud.
Hommikul oli siis vaja minna lennuväljale. Wolli pani lennuvälja koordinaadid oma high-tech GPS-süsteemi sisse ja hakkasime sõitma. Mõne aja pärast olimegi kohal. Koht ise nägi välja selline:
Moorsele DZ (kui me selle lõpuks üles leidsime) on muidu päris korralik. Lendasime kiire ja mugava Supervan´iga, mille number oli OO-JEE. Varumaandumisplatside osas on Moorseles järgmised valikud:
a) hobusekoppel
b) lehmakoppel
c) maisipõld
Otsustasime kohe kohapeal ära, et meie maandume alati lennuväljale (v.a. Tupsu, kes avaldas oma poolehoidu variandile b).
Moorsele DZ omapäraks on see, et boarding toimub lennuraja otsas, kuhu hüppajatel tuleb mitusada meetrit kõndida. Mille jooksul saab arendada huvitavaid konversatsioone, näiteks ükskord me arutasime, mis siis saaks, kui lennuki uks ühel hetkel ise kinni läheks. Kui see kinnihoidmise toru on lennukist väljaspool, siis saaks tiimi väljaronimise ajal ukse kinni panna, nii et tail ja outside center jäävad välja ning point ja inside center sisse. Ainuke probleem oleks see, et varbad võivad jääda ukse vahele. Veelgi lihtsam oleks kaameramehega, lihtsalt tuleb lasta tal välja ronida ja siis uks kinni panna, las siis hängib seal üksinda:)
Samal hüppel aga juhtus niimoodi, et piloot pani koos kollase tulega (ukse avamise märguanne) korraks kogemata ka rohelise tule põlema (väljahüppe märguanne). See ajas segadusse kaameramees wolli, kes rebis ukse lahti ja ronis välja nagu välk. Ülejäänud tiim siis vahtis hämmeldunult kõigepealt kollast tuld, siis ukse taga hängivat wollit ja siis üksteisele otsa. Samal ajal wolli rippus lennuki küljes ja vahtis hämmeldunult ust, mis oli täitsa tühi ja ühtegi tiimi sealt välja ei roninud. Äkitselt läks wollil peas lamp põlema ja pähe kargas mõte, et krdi homodest tiimikaaslased panevad kohe ukse kinni! Mispeale wolli üritas paaniliselt tagasi lennukisse ronida, mis lennuki seest vaadates nägi välja nii, et uksele tekkis wolli vasak jalg, mis meeleheitlikult kraapis varbaga uksepiita. Samal hetkel aga süttis lõpuks roheline tuli ja tiim ronis välja, trügides wolli ukselt tagasi.
Lupus EST sai kokkuvõttes 4. koha ja tegime ka tiimi rekordi 17p, mis ei ole tegelikult üldse halb tulemus. Tegelikult see ületab kehtivat Eesti rekordit (mis on 14p), aga kuna ESL ei ole ametlik FAI võistlus, siis jääb kehtiv rekord praegu püsima. Järgmisel aastal ületame ametlikult:) 17p hüppe video on siin.
Erinevaid võistlusklasse hõlmavatel võistlustel on see positiivne omadus, et Open klassi tiimid saavad algajatega laiata. Näiteks nagu wolli, kes läks ja astus tõsisesse arutellu kahe kena AA-klassi tiimi tšikiga erinevate divepooli blokkide teemal. Ülejäänud tiim vaatas imestunult pealt, sest noh - wolli teab divepooli blokkidest sama palju kui siga sünnipäevast, lisaks mitmed tiimikaaslased oleks ise hea meelega tahtnud nende tšikkidega rääkida:) Asi sai selgeks, kui wolli tuli ja hakkas uhkelt rääkima blokk 23 üksikasjadest, mida ta tšikkidega oli arutanud. Divepoolis on 22 blokki. Kümme punkti tšikkidele :D
posted by Tuuker at 1:18 PM
|
