Kihnus

Jah, käisime siis koos lennuki ja hulga hüppajatega Kihnus jaanipäeva pidamas.
Kõike ilusaks jaanipäevaks vajalikku oli piisavalt, s.h. hüppamist, sauna, süüa ja juua.

Magada just liiga palju ei saanud, sest Kihnu hüppeilma omapärade tõttu alustasime mitmel päeval hüppamist kell 5 hommikul. Etsiis hommikuti oli õu täis väga unise näoga langevarjureid, kes ümisesid omaette "always look on the bright side of life":) Ja tegime oma tõusud ära, ilm läks perse ja meie läksime hommikust sööma.

Kihnu panoraam on ülevalt vaadates muidugi eriti ilus, saar tundub seal mere keskel ikka päris väike:) Aga üldiselt meil saarele pihta saamine edenes kenasti, ainult Karinal õnnestus korra lennata allatuult üle kogu saare ja maanduda teisele poole merre. Õnneks oli vesi madal ja ei automaat ega varuvari ei saanud märjaks.

Mitu ekipaaži sõitis teda otsima, sealhulgas Anton mootorrattaga, kes Karinat ei leidnud, küll aga jäi oma käruga mudaauku kinni, mistõttu Karina päästeoperatsioonile lisandus Antoni päästeoperatsioon. Motikas saadigi lõpuks mudaaugust kätte, kõrval jalutavate Kihnu lammaste määgimise saatel. Elo tahtis seda ka kaamerasse saada, aga kuna lambad kaamera ees miskipärast ei olnud nõus määgima, siis ma tegelesin selle audio poolega ise.

Lahedaid hüppeid sai ka tehtud.
Näiteks see Brita-way star, mille me spontaanselt keerlema panime:) Või siis Kihnu vallavanema tandem, mida ma üritasin niimoodi filmida, et saaks nii tandemit kui Kihnu saart piisavalt pildile. Või siis see tandemi probation, kuhu Anton reisijaks kaasa trügis ja krabas vabalangemises oma FS-suidi jalagrippidest ja lahti ei lasknud:) Või siis see rodeo, kus sai tehtud lahedaid saltosid ja värki:) Rodeo puhul siis nagu ikka, backis püsimiseks on oluline, et saaks konksud korralikult sisse. Juba relsi peal tuleb panna välimine konks sisse ja siis tuleb kõvasti kinni hoida, et asi käest ära ei läheks:) Tandemit ja rodeot näeb siis sellest videost SIIN.

P.S. Pilt ja Brita-way video Villemilt, päeva videod pani kokku wolli.

Rubriigist Tuuker ja Kuri Saatus: kookidest ja pükstest

Kuna laupäeval oli tuukri isa sünnipäev, siis mingis meeltesegaduses ma otsustasin küpsetada sel puhul toorjuustukooki. I mean, how hard can it be??? Hankisin internetist retsepti ja puha.

Tulemus oli siis selline, et pealt nägi asi päris koogi moodi välja, aga nagu noa sisse lõin, siis kõigi üllatuseks kook jooksis mööda lauda laiali. Kuigi ma olin kõik teinud retsepti järgi. Miskipärast koogid lihtsalt vihkavad mind, ma arvan. Igatahes selle peale ma sattusin tiba masendusse ja hakkasime hoopis koos isaga viskit jooma, mis tuli oluliselt paremini välja kui koogiküpsetamine.

Koogi sõime ka ära. Lusikaga:)

Järgmiseks võtsin ette tuukri igavese probleemi, ehk siis ilma aukudeta pükste hankimise. Tegelt muidugi ma oleks juba ammu pidanud poodi minema pükse otsima, aga ma üldse ei viitsinud ja no ei läinudki. Aga ega uued püksid iseenesest majja ei tule ja täna lubasin endale, et kui ma nüüd lähen ja käin kõik Ülemiste keskuse püksipoed läbi, siis autasuks saab õhtusöögiks hiinakast kana ja nõusid kah ei pea pesema.

Selle peale lõpuks ma olin nõus poodi minema. Ja leidsingi lõpuks miskid enam-vähem sobivad püksid pärast pikka otsimist. Ja hiinaka kana pistsin kinni. Great success.

Rubriigist Jits & co

Kuna suvel on Priit kuskil karuperses rändamas, siis annab trenni Ron, kes põhimõtteliselt teeb terve suve ainult maadlust. Peab tunnistama, et nüüd trennis käidud kahe nädala jooksul ei ole maadlus mulle veel külge hakanud - aga eks lootus sureb viimasena. Ron küll arvab, et sellest ei tule midagi, ja käib vahepeal kõrval irvitamas:)

Imelik lugu on see, et mõne asja kohta nagu tundub, et see peaks küll välja tulema - a tegelt ikkagi ei tule. Ilmselt sellepärast, et posture on sitt - a no ta ei taha paremaks minna ka kuidagi.

Naiste osakaal jitsitrennides ei ole suve jooksul paranenud (endiselt tervelt üks naine on kohal), aga see-eest on pakkuda mehi, kes ei ole suuremad kui üks Tavaline Eesti Naine. Ja kuigi maadluse osas eriti töövõite ette näidata ei ole, siis see-eest backi võtmine ja kägistamine on ikka aeg-ajalt töötanud.

Poksitrennides olen ka käinud üle pika aja. Ei ole sest miskit head siiamaani tulnud, aga jällegi - eks lootus sureb viimasena. Mulle ikka meeldiks, kui poksis ei peaks nii palju asju korraga tegema - võiks ju olla nii, et KAS liigume VÕI lööme. Üldse see ringikargamine tundub natuke loomuvastane - tahaks parem rahulikult jalutada kohale, panna tou ära ja korras:)

Viimasel maasvõitluse baaskursusel on terve hulk naisi näha, aga kõik tunduvad palju väiksemad kui Tavaline Eesti Naine. Ehk siis jitsi mõttes neist ei ole kasu, aga ehk oleks mõtet nende peal maadlust harjutada, äkki tuleb ka midagi välja siis.

Rubriigist Tuukri Gourmet

Ma ei suuda enam välja mõelda, mida hommikuks süüa.
Kodujuustust on siiber juba.

Probleem on siis selles, et söök peab olema kaasaskantav - ja parimal juhul selline, mida kannatab rooli taga süüa. Ma nimelt sõidan igal hommikul pool tundi tööle ja seda aega on väga mugav sisustada kohvi ja hommikusöögi näost sisse ajamisega.

Esmaspäeval käisin poes süüa ostmas, kus mul järsku tuli mõte, et äkki tõusen hommikul üles ja teen endale enne tööleminekut english breakfasti. Aga kui hommikul äratus käis, siis ma sain kohe aru, kuivõrd kohutavalt loll mõte see oli olnud - mind kohe üllatas, et ma millegi nii lolli peale üldse olin tulnud. Sellepärast ma siis magasin rahulikult edasi ja nüüd igatahes on selge, et kodus hommikusöögi tegemine töötab ainult nädalavahetustel, kui saab kaua magada. Muul ajal ikkagi läheb kaasaskantav hommikusöök.

Nõuanded oodatud!

Rubriigist LUPUS EST: magamistoa jutud

Sleeping arrangement on tiimiga reisimise juures üks oluline osa. Sellel reisil sai siis lõplikult selgeks tehtud, kes tiimist norskavad ja kes mitte:)

Laialdaselt on teada fakt, et wolli norskab nagu loom. Õnneks meil õnnestus ta seekord Gryttjomis teise tuppa paigutada. Rink kolis kah pärast sinna, aga polnud probleemi, sest ta magas kõrvatroppidega - kuigi jah, viimasel ööl ta ilmselt soovis tõsiselt, et oleks mõne teise toa valinud, seal ei aidanud kõrvatropid kah, haha:)

Ma siis seekord magasin ühes toas Mardi ja Antoniga - kuigi ma kahtlustan, et järgmine kord nad mind enam näha ei taha, minu mobiili hommikuse äratuse pärast siis (informeeritud inimesed teavad, et see on Monty Pythoni "Always look on the bright side of life":)

Pärast esimest ööd tekkis Antonil pretensioon, et Mart norskab.
Mart arvas selle peale, et Anton norskab ka. Aga Anton seda ei uskunud ja arvas, et tema küll ei norska kunagi.

Järgmisel hommikul presenteeris Mart oma mobiilist heliklippi, kuhu oli salvestatud Antoni norskamine. Kõik kuulasid ja irvitasid ja Anton oli väga üllatunud, aga ei tahtnud asja ikkagi omaks võtta, sest pilti ei olnud ja nii polnud tõestatud, kes ikkagi täpselt norskab.

Igatahes siis Anton vandus kurja kättemaksu ja luuras järgmisel ööl Marti, mobiil käes. Aga tulemust polnud, sest Mart norskas ainult paar korda järjest ja alati lõpetas enne ära, kui Anton jõudis midagi salvestada.

Aga siis järgmisel ööl oli Anton ilmselt Mardi luuramisest väsinud ja ei jaksanud enam üleval passida, mis andis jällegi Mardile võimaluse. Ja siis hommikul Mart presenteeris uhkusega videoklippi norskavast Antonist, kõige valgustusega ja puha:) Seda suurepärast klippi sai siis hommikusöögilauas ühiselt vaadatud ja ühehäälselt loeti tõestatuks fakt, et Anton tõepoolest norskab.

Niisiis, norskavate tiimiliikmete nimekiri on järgmine:
* Wolli - üldteada fakt, ilmselt kõik teised on millalgi soovinud teda öösel saabastega loopida;
* Anton - dokumenteeritud Mardi poolt, pluss vt allpool;
* Mart - süüdistus on esitatud, aga tõendusmaterjali veel ei ole.

P.S. Kui me Rootsist tagasi tulles laevas peale järjekordset suuremat joomingut hakkasime magama minema, siis Mart hüppas veel paariks minutiks dušši alla. Mille jooksul Anton jõudis magama jääda, aga teised veel mitte. Mistõttu siis kajutis tekkis olukord, kus Anton norskas ja kõik teised irvitasid nagu kuriloomad:))

Rubriigist LUPUS EST: Gryttjom

Käisime siis tiimiga Rootsis Basic campis.

Ilm oli parasvöötmele omaselt vahelduv, vahepeal oli selline purgaa, et tahtis tuulesoki masti küljest minema puhuda. Aga saime siiski kokku 31 hüpet, suures osas tänu sellele, et reedel oli ilm ilus ja panime 13 hüpet päevas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et asi nägi kõvasti parem välja kui Empurias. Mõni hüpe tundus juba täitsa lendavat ja isegi exitid kohati õnnestusid.

Mul on tunne, et me satume blokkides kohati väga hoogu ja liigume üksteisest liiga kaugele (eriti center, ehk siis mina ja Rink). Ja randomid ka lendame vahel kõmaki kokku, ilma pidurdamata ja erinevatest levelitest kah veel. Selle tõttu muidugi kujundi stabiilsus kannatab ja lennatakse jälle laiali, selle asemel et otse järgmisesse kujundisse liikuda. Ja muidugi mäe peal keeramisega on jätkuvalt probleeme (kuigi juba on ka paar õnnestumist ette näidata:)

Muidu põhimõtteliselt tiimi märksõnad on Thoughtful & Considerate. Ehk siis otseloomulikult me kunagi ei irvita, kui kellelgi midagi tuksi läheb. Ega ei mõnita näiteks Antonit exitite käkkimise ega wollit pilvefoobia eest. Ega ei sõima üksteist homoks ega ahviks.

Naljakamate teemade hulka kuulus näiteks blokk nr. 3 exit, kus Anton pidi täiesti ukse taha ronima ja andma Mardile tahapoole jala. Anton roniski välja, aga miskipärast jättis pea lennukisse:) Nii ei saanud Mart ukse peal kuidagi Antoni jalagrippi kätte (videost on näha, kuidas Mardi kollane kinnas meeleheitlikult Antoni jalga kraabib:) Kuna mina lennuki seest Rinki tagant suurt midagi ei näinud ja aega oli uksel juba kõvasti läinud, siis ma pidasin Mardi rabelemist exit countiks ja hakkasin teisi uksest välja trügima. Aga Rinki tagumik ukselt ei lahkunud, mispeale mina sattusin tiba hämmingusse ja lõpuks me lihtsalt kukkusime kõik koos lennukist välja:)

Teinekord jälle pidi Anton uksel counti andma, aga ta hoopis tegi seal mingeid hingamisharjutusi, mis nägid välja nagu count. Mispeale Mart lasi lahti ja kadus ukselt minema ja teised sattusid hämmingusse, sest Mart oli läinud ja kohe tuli veel üks exit count:)

Aga kõige rohkem nalja sai blokiga nr. 20. See on siis selline blokk, kus Mart ja Anton lasevad lahti ja pööravad omaette, pluss center (mina ja Rink) pöörab ühes tükis. Hakkame siis blokki keerama, Mart laseb lahti - aga Anton passib centeri küljes ja ei tee midagi. Me Rinkiga vahime Antonit, et millal see nüüd keerama hakkab - ei miskit, ikka küljes. Mart saab oma keeramisega juba ühele poole ja satub hämmingusse, sest center pole kuhugi keeranud ja nüüd ei saagi aru, mis värk on:) Sellel hetkel Rinki kannatus katkeb, ta lendab kujundist välja ja toksab Antonit vastu kiivrit. Nüüd ei saa keegi enam halligi aru ja hüpe lõpeb bootyfly-ga. Pärast selgub, et Anton olla miskipärast arvanud, et blokk 20 on tema key ja kui Mart lahti laskis, siis tekkis error:)

OK, järgmine hüpe, teeme sama asja. Hakkame siis jälle blokk 20 tegema, Mart laseb lahti, center hakkab keerama - äkki vaatan vasakule ja seal on jällegi Anton centeri küljes ja lihtsalt hängib kaasa, sel ajal kui center keerab:) Minu mõte sel hetkel kõlas umbes niimoodi - are you f***ing kidding me, ta on jälle siin!?! Seekord siis ei olnud keydega tegemist, vaid Antonil oli lihtsalt räme brainlock ja ta ei saanud aru, mis blokki me parajasti keerame:)

Lisaks hüppamisele ei jäetud unarusse ka õlle ja viski joomist. Tuleb tunnistada, et ega me rahvusvaheliste suhete arendamisega eriti ei tegelenud, kuna eestlaste oma seltskond pakkus piisavalt võimalusi:) Muuhulgas oli meil kaasas sõjardist Chuck Norris, kes kõigepealt pani endale kupli külge raiserikeeruga, siis pakkis endale lineoveri ja tegi kadavei, siis laenas endale uue varju ja tuli sellega front riserites vastu maad, sai selgroo kompressioonimurru ja käis edaspidi Dr. House stiilis kepiga.

Pühapäeval jõudsime siis Rootsist tagasi. Aga muidugi ma unustasin kella Eesti aja peale tagasi keerata, mistõttu ma üllatuslikult jõudsin esmaspäeval tööle tund aega hiljem.

Nüüd käesoleva nädala edasiseks tegevusplaaniks on võimalikud mitu varianti:

Variant A - lähen poodi pükse, pluuse, jalanõusid ja kardinaid otsima, koristan tuba, parandan jahus varje ja tegelen veel hunniku vahepeal tegemata jäänud asjadega;

Variant B - lähen muudkui trenni iga päev.

Kümme tugrikut, kes arvab ära, milline variant läheb käiku:)